Metsaparandus 

Metsaparanduse all mõistetakse teede ja kuivendussüsteemide ehk kraavivõrgustiku hooldamist, uuendamist ja rekonstrueerimist.

RMK maadel on kokku 9212 km teid. Kuivendussüsteemid paiknevad  500 095 ha metsamaast. Seega on üle poole RMK hallatavast riigimetsamaast kraavitatud ja kuivendusest mõjutatud.

RMK põhieesmärgiks on korras hoida olemasolevad teed ja kuivendussüsteemid, et tagada metsas liikumise võimalus nii metsamajandajatele kui ka kõigile teistele. Korrasolev teede- ning kuivendussüsteemide võrgustik aitab säilitada metsade juurdekasvu ja looduslikku kooslust.

Suurema keskkonnamõjuga tegevuste jaoks koostab RMK keskkonnamõju analüüsi. See annab hinnangu, millised tegevused ja millistel tingimustel on lubatud. Vaata koostatud keskkonnamõju analüüse siit. RMK tellitud eksperthinnanguid näed siit.

Teed

Metsateid on vaja selleks, et:

  • korraldada metsa väljavedu ja kokkuvedu minimaalsete kuludega
  • tagada liiklus metsamajanduslike tööde korraldamiseks
  • tagada tulekustutamise eeldused metsapõlengute korral 
  • aidata kaasa igaüheõiguste mugavamale kasutusele ning jahimajanduse korraldusele

Uusi teid ehitatakse vaid siis, kui on tõestatud tee ehitamise majanduslik kasu ja tasuvus.

RMK on välja töötanud abimaterjali metsateede kasutamiseks, vaata metsateede kasutamise head tava siit.

Kuivendussüsteemid

Eestis tehtud uurimustest näitab enamik, et kuivendamise tagajärjel on metsa kasvukiirus ja tootlikkus oluliselt tõusnud. Mõnede kasvukohatüüpide kuivendamine on tõstnud aastast juurdekasvu mitme tihumeetri võrra hektari kohta. Üldise hinnangu järgi on kuivenduse tagajärjel kuivendusest mõjutatud metsade puidu tootlikus kasvanud vähemalt 0,8 miljoni tihumeetri võrra aastas.

Arvestades, et 80% kuivendussüsteemidest asuvad riigimetsas, saab RMK kuivendusest metsa juurdekasvu suurenemise näol olulist lisatulu.

Kuivendussüsteeme rekonstrueeritakse ja uuendatakse metsas selleks, et:

  • säilitada varasemast kuivendusest saavutatud puidu lisajuurdekasv ja parem kvaliteet
  • võimaldada metsateede ehitust ja vähendada teede majanduskulusid
  • aidata kaasa sellega kaasnevatele hüvedele – paranevad liiklemisvõimalused, väheneb pinnasekahjustuse oht, lageraielankide metsastamine on tulemusrikkam, pikeneb metsamaterjali kokkuveoperiood aastas

Uusi kuivendussüsteeme riigimetsas ei rajata. Samuti ei rekonstrueerita kuivendussüsteeme rangelt kaitstavates metsades. Nagu ikka, on üldistes põhimõtetes erandeid. Uusi kraave rajatakse metsa, kui need on hädavajalikud teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel. Rangelt kaitstavates metsades ja kaitsealadel puhastatakse kuivenduskraave, mis on hädavajalikud majandusmetsades paiknevate kuivendussüsteemide toimimiseks. Kindlasti kaalutakse enne erandite tegemist läbi alternatiivsed variandid ning nende sobimatuse korral kooskõlastatakse tegevus keskkonnateenistuste ja kaitsealade valitsejatega.

RMK tellimusel valmis 2020. aastal juhenddokument metsakuivenduse ja -teede ehitusprojekti näidiskoosseis.

Juhend on viidud vastavusse uuenenud seadusandluse (maaparandusseadus), normide ning praktiliste vajadustega.
Eeskätt on muudetud projekti jooniste koostamist, projekti struktuuri ja digitaalset vormingut eesmärgiga parandada selle kasutatavust geoinfovahendites ja -rakendustes.

Näidiskoosseis jääb avatud juhenddokumendiks ja seda uuendatakse vastavalt vajadusele.

Töö koostajaks on Kobras AS.

Vaata juhenddokumenti: Metsakuivenduse ja -teede ehitusprojekti näidiskoosseis 2020

Vaata ka: Metsakuivenduse ja -teede ehitusprojekti näidiskoosseis 2014

RMK tellimusel valmis 2020. aastal „RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhendi“ uus versioon.

Juhend on koostatud Tallinna Tehnikakõrgkoolis võttes aluseks Riigimetsa Majandamise Keskuse vajadusi ja kogemusi ning maaparandussüsteemide projekteerimisnorme. Juhend on eelkõige mõeldud metsateede ja maaparandussüsteemi teenindavate teede jaoks, kuid siintoodud põhimõtteid saab kasutada ka muude kruusa- või killustikkattega (laiemalt siirdekatendiga) teede puhul.

RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend, versioon 2.0 (2020)

Vaata ka: Vanem versioon 1.1 (aprill 2014)

RMK tellimusel valmis 2017. aasta alguses terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel.

Juhendmaterjal on soovituslikuks kasutamiseks metsateedel ja kuivendussüsteemidel asuvate terastorutruupide projekteerimisel, ehitamisel ja hooldamisel. Juhendi koostajateks on Martti Kiisa ja Karin Lellep Tallinna Tehnikakõrgkoolist.

Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel. Versioon 1.0 (28.12.2016)

RMK tellimusel valmis 2015. aastal metsateedel asuvate sildade seisukorra hindamise täiendatud juhend.

Juhendmaterjal on kasutamiseks metsateedel asuvate sildade seisukorda hindavatele ekspertidele ja projekteerijatele. Juhendi koostajateks on Martti Kiisa ja Karin Lellep Tallinna Tehnikakõrgkoolist.

RMK metsateedel asuvate sildade seisukorra hindamise juhend. Versioon 2.0 (30.11.2015)

RMK tellimusel valmis 2010. aasta lõpul rakenduslik uurimistöö „RMK Tudu piirkonna metsateede seireprogrammi aruanne“.

Töö eesmärgiks oli monitoorida metsateid, mille konstruktsioonis on kasutatud nii geotekstiile kui põlevkivi kaevandamisel tekkivat aherainet ja selgitada välja, kui hästi on teed vastu pidanud. Töö on esimeseks etapiks lõppeesmärgile - töötada välja võimalikult optimaalsed ja soovitavalt tüüpsed teekonstruktsioonide lahendused. Töö koostajateks on prof. Priit Vilba ja Sven Sillamäe Tallinna Tehnikakõrgkoolist.

Vaata uurimustööd „RMK Tudu piirkonna metsateede seireprogrammi aruanne“.

RMK tellimusel valmisid 2009. aasta lõpul soovitused metsakuivendussüsteemide settebasseinide kavandamiseks.

Töö on juhenddokumendiks metsakuivenduse- ja metsateede projekteerijatele. Töö teostasid emeriitprofessor Koit Alekand ja Priit Alekand projekteerimisbüroost "Maa ja Vesi“.

Metoodiliste soovituste rakendamisega on võimalik vähendada setete väljakannet kuivendussüsteemidest ning seeläbi parandada suublatena toimivate looduslike veekogude vee kvaliteeti.
Töö on märgilise tähendusega kuna varasemalt sellised soovitused puudusid ning settebasseine tehti väga erinevaid või jäeti need hoopis tegemata.

Pilootprojekt teostatakse Jõgevamaa metskonna Võtikevere metsaparandusobjektil, mis on ühtlasi hilisemaks seireobjektiks. Seire kestvuseks on planeeritud 3 aastat, millele lisandub järelseire 5 aasta pärast.

Settebasseinide projekteerimise soovitused
Settebasseinide asukohaskeem
JoonisSBII
JoonisSBIII
JoonisSBIItopeltbassein
JoonisNomogramm


Vaata ka: 

RMK poolt metsaparanduslike tööde kohta koostatud keskkonnamõju analüüsid ning tellitud eksperthinnangud.

Metskondade kaupa 2020. aastal projekteerimisel või ehitamisel olevate metsaparandusobjektide nimekirja.