Tartu kanakullide elust saab taas kaamera vahendusel osa võtta 01.03

Tänavu saab taas looduskaamera vahendusel jälgida, kuidas kulgeb RMK Tartu taimlasse kodu rajanud kanakullide Ruudi ja Alla pesapunumine. Mullu kasvatasid nad rahva pilgu all üles neli poega.

„Kullid on taimlas juba kohal, kilkavad kõvasti ning sätivad rohelisi männioksi pesale,“ vahendas zooloog Tiit Hunt, kes koos tehnikaekspert Omar Neulandiga käis teisipäeval Tartus pesast pilti edastavat tehnikat paika sättimas. Kanakullid (Accipiter gentilis) Alla ja Ruudi ehitasid pesa Tartu taimlasse üle-eelmisel aastal ning on kummalgi kevad-suvel kasvatanud seal üles neli kullipoega.

Tehnikaekspert Omar Neuland ja zooloog Tiit Hunt kullikaamera pildi edastamiseks vajalikku tehnikat paika sättimas. Foto: Kaidi Jõesalu

„Loodame, et ka tänavune pesitsushooaeg läheb hästi ja saame varsti näha kullide esimest sinakasvalget muna,“ lausus Hunt. Mullu munes Alla esimese muna 27. märtsil. „Kanakullid munevad kahe-kolmepäevaste vahedega ning kaheksa-üheksa päevaga võiks kullipere jõuda nelja munani, juhul kui läheb nii nagu varasemalt,“ märkis Tiit Hunt. Mullu koorusid tibud 9. maiks.

Eelmise aasta kullipojad ligi kahe kuu vanusena. Foto: kuvatõmmis

„Neid, kes kullipere elu-olu ja tibude sirgumist kaamera vahendusel jälgisid, oli omajagu ning lindude tegemiste vastu tunti huvi ka piiri taga,“ rääkis Hunt.

Alla ja Ruudi on läbi ja lõhki linnalinnud – Tartu linnuhuvilistele on nad tuttavad alates 2016. aastast, mil tuli ilmsiks, et nad pesitsevad Raadil vanas sõjaväeosas kasvaval paplil. Ruudi on teadaolevalt ehitanud juba viis pesa, millest kaks on olnud paplil, üks haaval (sellel ta ei pesitsenud, sinna tuli hoopis hiireviu, Ruudi ehitas pesitsemiseks teise pesa), üks praegusest pesast ligi viiekümne meetri kaugusel lehisel ja viimane kaamera ees männil.

„Ruudil on seljas saatja ja jalas rõngas nii, et tema liikumised on alates 2019. aastast kenasti teada. Kanakulli tegevuspiirkond läbi aastaaegade on enamasti vaid jäänud viie kilomeetri raadiusesse, üksikutel kordadel on ta lennanud ka ligi kaks korda kaugemale,“ rääkis Hunt.

Lisaks Tartule pesitseb kanakulle ka näiteks pealinnas. Linnalindude söögisedelisse kuuluvad samuti linnades elutsevad linnud – tuvid, rästad, varesed, tihased jne.

Kanakull on looduskaitsealune liik, Eesti asurkonna suuruseks hinnatakse üle 400 paari. Meil on ta paigalind ning võib elada ligi paarikümne aasta vanuseks.

Kaamera näitab lindude tegemisi seni, kuni pojad pesalt lahkuvad. Eeldatavasti juhtub see jaanipäeva paiku.

Lisaks kanakullikaamerale saab Eesti looduses toimuvat jälgida RMK Saaremaa hirvekaamera ja Häädemeeste talvekaamera vahendusel. Mõlemasse on jäänud põnevaid momente – nii mudas püherdav hirv kui ka šaakalit õrritav rebane.

Alla ja Ruudi ning teiste karvaste ja suleliste tegemisi saab jälgida RMK YouTube kanali vahendusel, neist saab lugeda ka RMK loodusblogist: https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi

Lisainfo:
Kristiina Viiron
RMK kommunikatsioonispetsialist
kristiina.viiron@rmk.ee
telefon +372 5199 1549