RMK murrab 15 levinud müüti metsamajandamisest

RMK koondas kokku 15 vale või tõdemoonutavat müüti metsamajanduse kohta ja koostas neile faktipõhised vastused.

1. MÜÜT Mets saab kohe otsa

Tõde: Pool ehk 51,4% Eesti maismaast on metsaga kaetud. Metsamaa pindala sõltub Eesti tingimustes sellest, kui palju ja kus me metsal kasvada laseme, kuna Eesti kuulub maastikuliselt ja taimkattelt parasvöötme metsavööndisse. Seega, kui harime metsamaa põlluks, siis seal mets enam kasvada ei saa, kui me enam põldu ei hari, kasvab mets ajapikku tagasi. Alates 1942. aastast on metsamaa pindala kasvanud ligi miljoni hektari võrra (857 700 ha, SMI 2018).

RMK hallata on omakorda ligi pool (46%) Eesti metsamaast ehk seisuga 31.12.2019 1 029 902 hektarit. Sellest range kaitse all on 29,2% (300 220 ha), majanduspiirangutega 7,1% (73 419 ha) ja majandatavat metsa 63,7% (656 263 ha). Seega pindalaliselt on kaitse all iga kolmas hektar, mis kokku teeb Hiiumaa pluss Saaremaa suuruse ala.

Aastate jooksul on kasvanud nii RMK hallatava metsamaa pindala kui ka rangelt kaitstava metsa (mets, mida üldse ei majandata) osakaal. 2007. aastaga võrreldes on rangelt kaitstava metsa pindala riigimetsas kasvanud 2,4 korda. Möödunud 14 aastaga on range kaitsega metsade pindala igal aastal suurenenud keskmiselt 12 500 ha võrra.

Riigimetsas toimub uuendusraie mahu arvutus pindala järgi. Arvutatakse nn arvestuslank, mis on aasta uuendusraiete optimaalne pindala. Arvutusi tehakse selleks ettenähtud valemite abil ja seda eraldi kõikide põhiliste puuliikide kohta. Uuendusraie maht saadakse raiutava pindala korrutamisel küpsete puistute hektaritagavaraga.

Riigimetsas lubatud uuendusraie iga-aastase pindala kinnitab keskkonnaminister. Arvestuslanki on riigimetsa puhul kasutatud kogu Eesti riigimetsa ajaloo jooksul, seega juba sada aastat.

Veidi enam kui ühe miljoni hektari metsamaa kohta on RMK andmebaasis 580 000 erineva metsaosa kirjeldust kõiki metsa sellel ühel metsaosal kirjeldavate parameetritega, mille põhjal tehaksegi otsus, kui palju ja mis liiki raiet on riigimetsas mõistlik teha. Uuendusraie pindala arvutused tehakse puuliikide kaupa – mänd, kuusk, kask, haab, sanglepp ja hall-lepp.

Kui raiume riigimetsi senisel põhimõttel ja kaitstavate metsade pindala jääb samaks ning need arenevad omasoodu, siis arvutused näitavad, et 200 aasta pärast on meil kõige enam puutumatuid loodusmetsi ning ühtlaselt kõigis vanustes alla 100-aastaseid metsi.

Järeldus: Mets ei saa otsa.

2. MÜÜT Vana mets on juba otsa saanud

Tõde: 39% Eesti metsadest on üle 60 aasta vanad. Eesti metsa vanus peegeldab seejuures Eesti ajalugu. Tänaseks raieküpseks ehk 60 –100-aastaseks saanud metsade sünd langeb kokku esimese Eesti Vabariigi tekkega ja kasvanud raiemahu, II maailmasõja, küüditamiste ja peremeheta jäänud maade metsastumisega.

Metsa vanust tasub aga hinnata puuliigiti, sest puude iga on erinev. Kui näiteks 70-aastane männik on parimas keskeas, siis sama vana kaasik ja kuusik on juba küps, haavik vana ja hall-lepik juba haruldaselt vana.

Riigimetsa männikutest enamik on 60 –100-aastased. Üle 100-aastaseid männikuid on 27,5% ja üle 120-aastased 13,3%. Üle 10% männikutest on 140-aastased ja vanemad. Kaasikuid on enim 60 –80 vanuseklassis, 13,4% kaasikutest on üle 80-aastased. Kõige ühtlasema vanuselise jaotusega on kuusikud. Üle 80-aastaseid kuusikuid on 17,2% ja üle 100-aastaseid 14,9%. Haavikutest on 51% 40 –60-aastased, 70 –80-aastaseid haavikuid on 22%.

Riigimetsa küpsetest metsadest on üle poole kaitse all, koguni 57%. See peaks hajutama kartused nagu saaksid vanad metsad RMK metsast viimseni raiutud.

Sageli kõlab ka väide, et raied ohustavad vana loodusmetsa, mida on säilinud vaid 2% (SMI). Tegemist on kõrge looduskaitseväärtusega metsadega, mis kuuluvad range kaitse alla ja mis ei kuulugi majandamisele. RMK maadel, kus asub rohkem rangelt kaitstavaid metsaosi, on see näitaja üksjagu keskmisest suurem.

Järeldus: Vana mets ei saa otsa.

3. MÜÜT Metsi polegi vaja üldse majandada

Tõde: Mets saab ilma inimeseta hakkama, aga inimene metsata mitte. Eesti rahvas vajab puitu kütteks, ehituseks, mööbliks, paberiks ja paljuks muuks. Puidu kasutamine on seejuures tänases kliimakriisi kontekstis vägagi tervitatav – puud seovad kasvades süsinikku ja puit pakub materjalina arvestatavat alternatiivi nii plastile, terasele, betoonile kui ka mitmesugustele naftasaadustele.

Selleks, et puitu kasutada, tuleb metsi majandada. Muul viisil puidust tooteid valmistada ei saa. Eestis on nii metsandus kui ka metsateadus pikkade traditsioonidega ning metsatöid teevad õppinud inimesed. Riigimetsas ilma vastava hariduseta töid teha ei tohigi. Samuti on Eestis metsandus seaduslikul tasandil reguleeritud selliselt, et oleks tagatud metsade uuenemine ja jätkusuutlik kasutamine.

Kui metsaraiet piirata Eestis või mujal Euroopas, siis suurenevad raiemahud teistes piirkondades, sest nõudlus puidu järele jääb. Sageli aga seal, kus metsandus ja puidutööstus on vähem jätkusuutlikud kui meil, seda nii kliimamuutusi kui elurikkust silmas pidades.

Järeldus: Seega, praeguse ühiskonnakorralduse juures on vaja metsi majandada.

Foto: Kaupo Kikkas

4. MÜÜT Metsa raiutakse liiga palju

Tõde: Praeguse metsanduse arengukava järgi on hinnatud raiemahuks, mis tagab Eestis metsa kestmise pikema aja jooksul,12 –15 miljonit tihumeetrit aastas. Sellist raiemahtu ei ole kunagi saavutatud. Eesti aastane raiemaht on püsinud aastaid 10 miljoni tihumeetri juures, jõudes mullu 12 miljoni tihumeetrini. Kui tänane raiemaht 12 miljonit jagada 600 000 Eesti leibkonna vahel teeb see 20 tihumeetrit iga leibkonna peale. Kas seda on palju?

RMK ei ole nõus väitega, et raiutakse liiga palju. Metsapoliitikaga kokkulepitud võimalikke raiemahte ei ole ületatud. Metsapoliitika aga arvestab meie metsade jätkusuutlikkuse vajadusega. Kritiseerides puidu kui kõige kiiremini taastuva loodusvara kasutamist, ütleme me tegelikult, et meid ei huvita, mis toormaterjale me oma mugava elu jaoks tarvitame. Globaalselt on väga suur vahe, kas elanikkond oma mugavuste jaoks tarbib mittetaastuvaid loodusvarasid või kasutab selleks puitu.

Ka kliimamuutustega kohanemise arengukava elluviimise käigus Keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud raport „Mets ja kliimamuutused“ peab Eesti senist raiemahtu jätkusuutlikuks. “Metsa tuleb majandada jätkusuutlikult, säilitades ja parandades metsa keskkonna-alaseid, majanduslikke ja sotsiaalseid väärtusi nii praeguste kui tulevaste põlvkondade hüvanguks,” ütleb raporti üks peamisi koostajaid, Cambridge'i ülikooli kliimamuutuste majanduse vanemteadur Annela Anger-Kraavi. „Jätkusuutlik metsamajandamine peaks arvestama võimalike kliimamuutuste mõjudega metsale ja aitama metsal kliimamuutustega kohaneda.“

Aastaseks keskmiseks raiemahuks pakub raport 10–12 miljonit tihumeetrit, arvestades seejuures süsinikubilanssi, metsatööstuse varustatust puiduga, metsa tagavara ja vanuselise jaotuse muutusi. Uuendusraiete maht raieringi jooksul võiks olla keskmiselt 8–9 miljonit tihumeetrit aastas.

Riigimetsa on miljon hektarit ja raiemaht on viimastel aastatel püsinud 3,8 ja 4 miljoni tihumeetri vahel. Võrdluseks, et kui 1925. aastal oli riigimetsa ligi 700 000 hektarit, siis raiuti neis 3 miljonit tihumeetrit.

Järeldus: Metsi ei raiuta liiga palju.

Foto: Aldis Toome

5. MÜÜT Siin ja täna seda konkreetset metsa ei tohi raiuda

Tõde: Metsa raiutakse siis, kui seda on ühiskondliku kokkuleppe (metsaseaduse) alusel kõige mõistlikum puiduna kasutusele võtta, et siis uus metsapõlv uuesti kasvama panna.

Raieid planeeritakse vastavalt metsa vanusele ja kohalikele tingimustele. Kõige enne raiutakse metsad, mis on vanemad või mille tervislik seisund on halb. Iga metsa aeg saab ükskord otsa, ka nende, mis asuvad asulate läheduses ja mis on justkui alati muutumatul kujul olemas olnud. Mets vananeb ja muutub meie tahtest hoolimata, seda ei ole võimalik konservina säilitada. Vanad kuusikud hakkavad tasapisi looduslikult asenduma lehtpuudega ja võsastuma. Metsi majandades on võimalik neid kujundada ka kaugemas tulevikus kõiki inimese vajadusi rahuldavateks metsadeks, et nad kasvataksid väärtuslikku puitu, et seal oleks hea jalutada ja puhata ning neis olevad loodus- ja pärandkultuuri väärtused oleksid säilinud.

Riigimetsas planeeritakse raied vastavalt metsa vanusele ja eesmärgiga tagada nende ühtlasem vanuseline jagunemine. Veidi enam kui ühe miljoni hektari metsamaa kohta on RMK andmebaasis 580 000 metsaeraldiste täpset kirjeldust. Otsus, kui palju ja mis liiki raiet on riigimetsas mõistlik teha, langetatakse nende kirjelduste alusel teadmiste põhiselt, mitte tunde järgi. Riigimetsa aastase uuendusraie mahu kinnitab keskkonnaminister arvestades metsa olemit, mitte riigieelarve rahavajadust. Uuendusraie pindala arvutused tehakse puuliikide kaupa – mänd, kuusk, kask, haab, sanglepp ja hall-lepp.

Järeldus: Metsi raiutakse vaid kaalutletult ja vajaduspõhiselt.

6. MÜÜT RMK teeb liiga palju lageraiet

Tõde: Kui me võtame metsast puidu kasutusele, siis peame vastavalt metsaseadusele metsa uuendama – kindlustama, et samal kohal hakkaks kasvama tulevikus meile samasugust väärtust andev mets. Eesti tingimustes on kõige tulemuslikum uuendada metsa lageraiega, millega luuakse taimede kasvuks soodsad valgustingimused. Looduslikult on lageraiele sarnaseid tingimusi varem loonud tormid ja põlengud.

RMK ei ole ka turberaie vastu. Kui turberaiega on võimalik metsa uuendada, siis me seda ka teeme. Kahjuks on see võimalik ainult liivastes palu- ja nõmmemännikutes. Riigimetsas on selliseid kasvukohatüüpe umbes 6%. Mujal ei anna turberaie soovitud tulemust, sest männi- ja kuusetaimedele ei jagu vana metsa varjus piisavalt valgust ja toitaineid. Looduslikult asustavad lageda ala esmalt kiirekasvulised põõsad ja lehtpuud, mille varjus jäävad väärtuslikumad puuliigid konkurentsis alla ega saa kasvada.

Lihtne on nõuda lageraie keelamist, kuid väga raske on sundida kuuse- ja männitaimi kasvama kehvades valgustingimustes. Võttes metsast valikraiega ainult palgipuu välja ja jättes uuenemise looduse kanda, ei ole see tulevaste põlvede seisukohalt vastutustundlik käitumine. Meie eesmärk on tagada, et ka tulevikus kasvaksid meil terved ja tugevad metsad, mistõttu on selle saavutamiseks vajalik raieliik teisejärguline. Hästi maastikku planeeritud lageraie võib ka silmale vaadata talutav olla.

Järeldus: RMK teeb raieliigi valikul kaalutletud otsuse ega piirdu ainult lageraiega, kui mõni teine raieliik on sobivam.

7. MÜÜT Puidu eest saadud rahast pole mingit kasu

Tõde: Puidu müügist saadud tulust osa läheb dividendidena riigieelarvesse ja ülejäänud investeerime tagasi metsa: taimekasvatuseks, noore metsa hoolduseks, looduskaitsetöödeks, puhkevõimaluste arendamiseks ning metsateede ehitamiseks ja hooldamiseks. Samuti metsateaduse arengusse.

Järeldus: Metsamajandamisel teenitud tulust saab kasu kogu Eesti rahvas.

8. MÜÜT RMK paneb kasvama puupõllud

Tõde: 98% Eesti metsadest on poollooduslikud. Mingil hetkel on puit kasutusele võetud ja uued puud kasvama pandud või alad jäetud/jäänud looduslikult uuenema. Istutatud puudele on loodus omalt poolt lisanud teisigi liike ja nii on kujunenud enamus meie metsi. Ka need metsad, mille raiumise vastu täna ollakse. Ometigi on need alad kujunenud metsaks, mitte puupõlluks. Samamoodi kasvab tänapäeval istutatud noortest puudest samaväärne mets.

Järeldus: Nagu varem inimkäe läbi uuendatud metsadest on saanud tänased liigirikkad metsad, nii ka edaspidi riigimets on ja jääb liigirikkaks.

9. MÜÜT Harvesterid ja teised suured metsatöömasinad on kurjast

Tõde: Tänapäevased metsatöömasinad on töötegijale turvalised ja loodud metsatöö lihtsustamiseks. Riigimetsas tohivad tööd teha kindlatele kriteeriumidele vastavad masinad ja väljaõppinud masinajuhid, see on sisse kirjutatud ka hanketingimustesse.

Harvester on ka kõige kuluefektiivsem töövahend. Tõenäoliselt ei ole paljud nõus maksma oma küttepuu eest oluliselt kõrgemat hinda selle nimel, et töö teeks ühe inimese ja harvesteri asemel ära 30 saemeest, kes kõik soovivad selle eest palka saada. Harvester teeb ära ka kogu arvepidamise ja andmete edastamise infosüsteemidesse.
Samuti ei nõua me teiste valdkondade inimestelt töövahendites mitukümmend aastat tagasi minemist, rääkimata sellest, et oleksime ise valmis autod hobuvankritega asendama.
Töövõtjatega sõlmitud lepingu järgi ei tohi teha metsa sügavaid roopaid. Selle vältimiseks on vaja raieaega planeerida, vihma ajal igasse metsa mitte minna, panna oksapadi tee tugevdamiseks, külmal ajal teha talitee jne. Kui roopad ikkagi tekivad, on nõue, et need tuleb tasandada.

Järeldus: Tänapäevased metsatöömasinad loovad metsatööde tegijale turvalisema töökeskkonna ja lihtsustavad tööd.

10. MÜÜT Raiutakse ka rangelt kaitstavatel looduskaitsealadel

Tõde: Looduskaitsealade sihtkaitsevööndites ja teistel rangelt kaitstavatel metsamaadel tavapärast metsa majandmist ei toimu. Seal tehakse vastavalt vajadusele kaitsealuste liikide ning elupaikade säilitamiseks ja taastamiseks vajalikke looduskaitsetöid. Näiteks soode loomuliku veerežiimi taastamiseks tuleb teiste tööde seas eemaldada kuivendamise tulemusel kasvama hakanud puud. Samuti toimuvad raied poollooduslike koosluste taastamiseks. Kaitsealade piiranguvööndites tehakse metsamajanduslikke töid vastavalt kaitse-eeskirjades kehtestatud nõuetele.

Järeldus: Tavapärane metsamajandamine toimub vaid majandusmetsas.

11. MÜÜT Metsade majandamine mõjub elurikkusele hukatuslikult

Tõde: Elurikkus ja loomad-linnud saaksid inimeseta hakkama, kuid inimene ilma puiduta mitte. Mis hinnaga ja milliseid kompromisse tehes me puidu kasutusele võtame, on ühiskondliku kokkuleppe küsimus.

Täna omame me metsades samuti elurikkust, nii neid liike, kes armastavad noort metsa (isegi lageraielanki) kui ka keskealist metsa, lehtpuumetsa, segametsa, vana metsa jne. Samaväärse elurikkusega metsa soovime endast jätta ka tulevastele põlvedele. Selleks kasutame metsas toimuvatele looduslikele protsessidele võimalikult sarnaseid metsamajanduslikke võtteid. Samuti lähtume sellest, mis on tehniliselt võimalik, majanduslikult läbiviidav ja ökoloogiliselt põhjendatud. Need põhimõtted on kirjas ka riigimetsa metsamajandamise heas tavas, mille üks osa on kevadine nn linnarahu.

Kuigi lageraielanki nähakse metsa lõpuna ja metsaliikide täieliku hävinguna, loob see siiski eluvõimaluse paljudele taime- ja loomaliikidele. Raiejärgselt muutub ala valgusküllasemaks, toitainerikkamaks ja niiskemaks – kõik vajalikud muutused, mida on ajalooliselt siinses maastikus looduslikult põhjustanud ka tormimurrud ja põlengud.

Lageraielangil välja kujunevad kooslused olenevad metsa kasvukohatüübist ja mulla viljakusest. Männimetsast võib mustika asemel leida pohla. Männikute raiesmikel saavad kasvuhoo sisse ka kanarbik ja põdrakanep, kevadeti võib sealt leida kogritsaid. Kuusikute raiesmikele tuleb esimestel aastatel maasikas, raiesmikele jäetavad oksavaalud on head kasvukohad aga vaarikatele.

Lagedatel aladel kasvavad õitsvad taimed pakuvad elupaika päevaliblikatele. Inimesele pakub langile tekkiv liigirikkus aga marjade, ravimtaimede ja ürtide kõrval ka mett. Nimelt toovad mesinikud aina enam mesitarud suviseks korjeajaks raiesmikule, kus on tagatud puhas keskkond ja pestitsiidivaba mahemesi. Nooremas metsas käivad toitu noolimas põdrad, metskitsed ja hirved. Samuti on see lindude pesitsemispaigaks. Inimene saab noppida sealt marju ja seeni.

Järeldus: Eri liigid vajavad eri vanuses metsi.

Foto: Jarek Jõepera

12. MÜÜT RMK ei kaasa kogukondi

Tõde: Huvigruppide kaasamiseks oleme määranud alad, mille majandamisega kaasneb kõrgendatud avalik huvi (KAH). Need on eelkõige metsad, mida kohalikud kogukonnad sageli külastavad. Nendel aladel töid planeerides teavitame eelnevalt kogukondi. Teavitamise ja infovahetuse käigus selgitame välja, kas neil aladel on vaja rakendada tavapärasest erinevaid majandamisvõtteid.

RMK metsaülemad on tänaseks korraldanud üle Eesti 106 raieid tutvustavat koosolekut ja see tava jätkub. Kogukondadega on arutatud kokku 750 raielangi üle ja lisatingimusi on kokku lepitud 300-l juhul. Arusaam, et RMK ei kaasa kogukondi, on tekkinud viie koosoleku pealt, mida on kajastatud meedias ja kus kogukond ei ole leppinud metsa uuendamisviisiga.

Enamasti seisnebki kaasamine selles, et anname teada riigimetsa raieplaanidest, selgitame nende põhjusi ja keskendume mõistlike, mõlemaid pooli rahuldavate kompromisside leidmisele, mille juures märksõnadeks on maastikuline planeerimine, metsade looduslikud piirid ja tingimused. Koosolekute eesmärk ei ole arutada selle üle, kas raie toimub või mitte.

Me ei saa lähtuda asjaolust, et puiduna kasutust väärivad metsad piltlikult öeldes "kellegi tagaaias" tuleks jätta uuendamata, sest see ei meeldi kellelegi. Oma töödega inimeste silma alt kaugemale minemine, et kõik paistaks hästi, oleks enese ja avalikkuse petmine. Me selgitame ja põhjendame, miks just nüüd ja miks just niimoodi on õige seda metsa uuendada.

Järeldus: Kõrgendatud avaliku huviga aladel kaasab RMK kohaliku kogukonna, tutvustab planeeritavaid raietöid ja võimalusel arvestab ettepanekutega.

13. MÜÜT RMK rikub säästva metsamajanduse nõudeid

Tõde: Kuigi meedias kõlavad väited, et RMK rikub säästva metsanduse sertifikaatide nõudeid ja ei arvesta metsi majandades loodusväärtusi, siis nii see pole. RMK metsade majandamist hinnatakse iga-aastaste rahvusvaheliste audititega ning mitte kordagi ei ole leitud ühtki sellist mittevastavust, millega kaasneks sertifikaadi peatamine või tühistamine.

RMK omab FSC metsamajandamise ja tarneahela sertifikaati järjepidevalt juba alates 2002. ja PEFC metsamajandamise sertifikaati 2010. aastast, kusjuures sertifikaatide taotlemine ja hoidmine on RMK jaoks vabatahtlik.

Järeldus: RMK tegevus vastab rangetele säästva majanduse nõudeid esitatavatele sertifikaatidele.

14. MÜÜT Kliimamuutused ja metsamajandus on seotud vaid raietegevuse ettekäändeks

Tõde: Tänapäeva ühiskond vajab toimimiseks suurtes kogustes nii toorainet kui ka energiat ning praegune majanduslik heaolu ja areng põhinevad peamiselt fossiilsete ehk taastumatute ressursside intensiivsel kasutamisel. Samas, arvestades nende ressursside piiratust ja kasutamise kahjulikku mõju keskkonnale ja kliimale, pööratakse üha suuremat tähelepanu taastuvate loodusvarade kasutamisele. Selles osas on metsal ja puidul tulevikuühiskonnas täita väga vastutusrikas roll.

Juba praegu pakub puit nii plastile, terasele, betoonile kui ka mitmesugustele naftasaadustele arvestatavat alternatiivi. See suurendab metsanduse tähtsust, kuid ühtlasi toob endaga kaasa vajaduse majandada metsi veelgi efektiivsemalt, aga samas jätkusuutlikult ning säästlikult. Suurema surve metsade majandamisele põhjustab nõudlus puidu järele, nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil.

Eestis on metsa tagavara suuresti tänu metsamajandusele viimase 60 aasta jooksul oluliselt suurenenud. Istutamine ja noore metsa hooldamine aitavad suurendada süsiniku sidumist metsades ja on kliimamuutuste leevendamisel tänuväärne samm. Samas tuleb arvestada, et boreaalsetes ja parasvöötme metsades seotakse süsinik pikema aja jooksul kui troopilistes metsades, samas võib raie vabastada suurel hulgal talletatud süsiniku lühikese aja jooksul. Selleks, et selgitada raiete mõju süsinikuringele, viidi Maaülikooli teaduri Veiko Uri eestvedamisel ja RMK toetusel aastatel 2015 –2018 läbi kompleksuuring. Uuringu tulemustel saab julgelt öelda, et Eestis laialt levinud mustikamännikute ja jänesekapsakaasikute raiesmikud võivad muutuda süsinikku siduvateks ökosüsteemideks lühikese aja jooksul, juba seitsme aasta vanuselt.

Peamine soovitus metsakasvatajale, kes tahab metsavaru suurendada, on kiirelt ja efektiivselt raiesmik uuendada, sest süsinikku seob rohkem just kasvav mets. Tähtsal kohal on ka hooldusraied. Ühelt poolt saame hooldatud puistutest kvaliteetsemat puitu, millest valmistatud tooted on enamasti pikema elueaga ja võimaldavad seega süsinikku kauem „lukus“ hoida. Teisalt on hooldatud puistutest saadav kogu puiduproduktsioon metsa eluringi jooksul suurem, sest võetakse kasutusele see puidu kogus, mis muidu jääks metsa lagunema ning läheks süsinikuna tagasi atmosfääri.

Allikas Veiko Uri, Kristi Parro „Kuidas mõjutab metsade majandamine süsiniku sidumist?“ Ajakiri Metsamees nr 1 (135) / 2019.

Järeldus: Tark metsamajandamine aitab võidelda kliimamuutustega.

15. MÜÜT Eesti saaks hästi hakkama ilma metsasektorita

Tõde: Metsa- ja puidusektor annab otseselt tööd peaaegu 30 000 inimesele ning kaudset ja kaasnevat mõju arvesse võttes loob sektor peaaegu 59 000 töökohta. Metsa- ja puidusektoril on oluline panus maapiirkondade toimetulekusse. Eriti märkimisväärne on see Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti tööhõives, moodustades vastavalt viiendiku ja 15,4% kogu regiooni tööhõivest.

Kogu metsa- ja puidusektori hinnanguline kogulisandväärtus on 1,947 miljardit eurot, mis moodustab ligikaudu 11,2% kogu Eestis loodavast lisandväärtusest.

Järeldus: Metsasektor on olnud ja on ka tulevikus väga arvestatav ja oluline majanduse osa.

Kasulikke viiteid:
Ajalugu: Millal istutati, millal laastati? Delfi 19.08 2018
Metsa otsalõppemise lõputu vaev, RMK loodusblogi, Metsamees
Uuendusraie arvestuslank