Laantest lagedateni – see on loodusblogi, mis saab olla abiliseks ja ehk ka innustajaks märgata rohkem enda ümber looduses kulgevat ning ise sinna sagedamini minna. Siin leiavad kajastust värsked, praegu looduses toimuvad sündmused. Blogis toimuvad ülevaated RMK Saaremaal paikneva reaalajas pilti edastava looduskaamera ees end näidanud loomaliikidest ja teavet neist endist. Praegu peamiselt hirvede tegevust jälgivast hirvekaamerast võib sobival ajal saada mäkrade tegemisi edastav mägrakaamera. Sedagi saame näha. Läbi foto- ja videoreportaazide saab  tutvuda loodusradadega, üksikobjektidega ja muude põnevate kohtadega ning sooloesinejatega – olgu nad siis taimed, loomad või inimesed. 

Tiit Hunt Zooloog ja loodusfotograaf 
18. detsember 2014

Kes krõbistavad sahvris?

Päkapikud need ei ole. Soojemal ajal põldudel, metsades ja aedades seigelnud koduhiired (Mus musculus) on külmema aja saabudes kolinud majadesse.
Nüüd nad siis krõbistavad kuskil seina vahel, põranda all, sahvris – igal pool. Meelehärmiks pererahvale ja seda ikka öösel, parima une ajal.

Arvatakse, et koduhiirte algne kodumaa asus Indias. Sealt see hall hiireke koos inimestega Euroopasse jõudnudki. Muistsetele Eesti aladele olevat need inimkaaslejad saabunud prii küüdiga viikingite laevadel.

Kui hiirepaar juba majas, siis õige pea on neid kordades rohkem, sest koduhiir paljuneb aasta läbi. Parimal juhul võib üks hiirepaar tuua ilmale aasta jooksul kuni kaheksa pesakonda, kus igaühes on keskmiselt viis poega. Koduhiired teevad aeg-ajalt kõrvaga kuuldavat piiksuvat häält, aga pulmatralliga kaasnevad  kõrged helid jäävad inimkõrvale tabamatuks, sest isashiir “laulab” siis ultraheli sageduses.

Majas krõbistaja ei pruugi alati olla koduhiir või rändrott, üsna tihti tulevad tuppa ka koduhiirest veidi suuremad kaelushiired, harva ka mõni muu hiireliik – isegi pisihiir.

 Videost saab näha, mida tegi koduhiir öösel ja päevavalgel.


Lisa kommentaar

Email again: