Laantest lagedateni – see on loodusblogi, mis saab olla abiliseks ja ehk ka innustajaks märgata rohkem enda ümber looduses kulgevat ning ise sinna sagedamini minna. Siin leiavad kajastust värsked, praegu looduses toimuvad sündmused. Blogis toimuvad ülevaated RMK Saaremaal paikneva reaalajas pilti edastava looduskaamera ees end näidanud loomaliikidest ja teavet neist endist. Praegu peamiselt hirvede tegevust jälgivast hirvekaamerast võib sobival ajal saada mäkrade tegemisi edastav mägrakaamera. Sedagi saame näha. Läbi foto- ja videoreportaazide saab  tutvuda loodusradadega, üksikobjektidega ja muude põnevate kohtadega ning sooloesinejatega – olgu nad siis taimed, loomad või inimesed. 

Tiit Hunt Zooloog ja loodusfotograaf 
30. juuni 2014

Jänesekapsa 17 tundi

Looduslikult kasvab Eestis vaid üks jänesekapsa liik (Oxalis acetosella) – ristikulehti meenutavate lehtedega varjuliste metsade taim, keda vahest suhugi pistame.

Maailma umbes 800 jänesekapsa liiki kasvavad peamiselt lõunapoolkeral.

Mida siis jänesekapsad tegid  õhtul kella kuuest kuni järgmise päeva kella üheteiskümneni? Intervallvõtetest kokku pandud videos näeme, et “kapsavaibal” lehed aina liiguvad. Jänesekapsa taim muudab lehtede asendit kui muutuvad valgusolud, temperatuur ja niiskusesisaldus õhus.

 Varaõhtul olid kuivas ja päikesevalguses leherootsu otsas oleva liitlehe osad longus vähendamaks lehekestest liigset vee aurumist. Õhtul päikese käest varju jäänud taimede lehed tõusid üsna kiiresti horisontaalasedisse, et paari tunni möödudes ja videviku saabudes lehed taas longu lasta. Päikesetõusu aegu sirutati oma lehed jälle laiali ja kokku kui päike lagipähe paistis. Jänesekapsas on kõige rõõmsam siis kui ta lehed on laiali sirutanud. 

Sellest kevadisest putukate poolt tolmeldavast õiest on saanud nüüd kupar. Jänesekapsal on ka suvised isetolmlevad õied, mis kunagi ei avane ning tihti varjunud metsakõdusse.

Lisa kommentaar

Email again: