Valgeranna riigimetsade majandamise kava projekti ja planeeritud tööde arutelu kokkuvõte

30.11.2020

1. RMK esindaja Aliis Kevvai tutvustas koosviibimise eesmärki - tutvustada kohalikule elanikkonnale valminud kava projekti ning arutelu käigus kava täiendada ja vajadusel ka muuta. Selgitas koosviibimise kellaaja valikut. Et oleks võimalik ka looduses olevat olukorda näha, tuli koosoleku alguseks valida kellaaeg, millal oleks veel valge. Samuti tegi Aliis Kevvai ettepaneku liikuda kohe metsa, et valget aega ära kasutada ja näha looduslikku olukorda jooksvalt kava tutvustamise kõrvale.

2. RMK esindaja Aliis Kevvai tutvustas koostatud kava projekti, rääkis maa-ala piiridest, kuhu kava on koostatud, rääkis üldistest näitajatest (majandamise kategooriad, peapuuliigid, vanuseklassid). Seejärel tutvustas Kevvai planeeritud töid ja tööde teostamise põhimõtteid: 
  • tehakse harvendusraiet (üksikute, kasvus alla jäänud jt väljalangevate puude raie)
  • tehakse sanitaarraiet (tormimurdunud ja kahjustunud puude koristamine)
  • töid tehakse vastavalt looduslikele oludele ning ainult külmunud pinnasega jaan/veebr 2021.

Metsaülem Aliis Kevvai selgitas, et kava on tutvustatud ka kohalikule omavalitsusele ning, et linnaga on kokku lepitud järgmised kava täiendamise punktid:
  • töid teostatakse harvendusraie ehk väiksema tehnikaga,
  • kokkueveoteed tehakse looklevad ja paralleelselt rannaga,
  • mere ja jõe poolsesse serva jäetakse puhvrid, kus raiet ei teostata,
  • kinnistul kulgeval sihil piki sihti masinatega ei sõideta, vajadusel sõidetakse risti üle,
  • eriilmelised männid (nt: kõverikud ja okslikud männid) säilitatakse tööde käigus nii palju kui võimalik,
  • jõe ääres kasvavate jämedate mändide ümber jäetakse puhveralad. Antud alad märgitakse looduses koos linna valitud esindaja ja spetsialistiga.
3. Arutelu
Kava ja tööde tutvustamise ajal tekkis juba kohaliku kogukonnaga arutelu.

Kohalikud esitasid soovi rääkida ainult hooldusraieteks mõeldud alast, mitte kogu alast. Üldine inimeste seisukoht oli, et plaanitud raieid ei tohi teha, sest:
  • kardetakse tugevamat tuulemurdu,
  • meeldib selline looduslik mets, nagu praegu on,
  • ollakse seisukohal, et mets võiks jäädagi puhkemetsaks, kus ei raiuta.
Toodi välja ka asjaolu, et RMK on oma usaldusväärsuse inimeste silmis kaotanud ja seetõttu ei usaldata ka koosolekul räägitud juttu.
Samuti oli kohalikele mõistmatu, miks RMK poole aasta jooksul juba teist korda samu raie plaane tutvustab, kui kogukond oli juba juunis raiete vastu.

RMK esindajad selgitasid esile kerkinud murekohti ja küsimusi ning pakkusid ka erinevaid kompromisslahendusi:
  • tegema ainult sanitaarraiet ehk eemaldatakse tormimurdunud ja kahjustunud puud,
  • teeme ainult harvendusraiet ja mitte merepoolses servas, et vähendada tormimurru esinemise tõenäosust,
  • selgitati hooldusraiete positiivset mõju metsale, juurestik laieneb ja tüve allosa jämeneb ning ajaga tekib suurem tormikindlus,
  • selgitati linnaga kokkulepitud tingimusi ja oldi valmis ka neid täiendama.
Kui RMK esindaja tutvustas kohalikele linnaga kokkulepitud tingimusi raiete tegemiseks, siis kohal viibinud linna esindaja Edmond Penu sõnul kokkulepet ei eksisteeri.

RMK esindaja selgitas, et linnaga kohtumisest on RMK-l arusaamine, et kokkulepe täiendavate tingimuste osas on olemas ning kohtumisest on valminud memo, mida linn ei ole vaidlustanud. Samuti selgitas Audru osavalla esindaja Priit Annus, et temale jäi ka arusaam, et kompromiss raiete teostamiseks on linnaga saavutatud.

Koosviibijate seast tehti ettepanek, et kohalikud võiksid ise teha  vajaminevaid hooldusraieid. RMK esindajad selgitasid, et neil on võimalik müüa raiõigust sanitaarraieks ehk tormimurru koristamiseks. Kohalike seast huvilisi ei olnud. 

Lisaks arutati metsa olukorra üle ka terviseradade läheduses.
  • RMK esindaja selgitas, et kavasse lisatakse ohtlike puude eemaldamine antud piirkonnas, ettepaneku tegi Audru osavald.
  • Audru osavalla esindaja selgitas ettepaneku tagamaid – ohutuse tagamine ja visuaalsemalt ilusam mets
  • Arutelu tulemusena kohalikud nõustusid terviseradadel viibijatele ohtlike puude raiega, tingimusel et kohal viibib ka kohalike elanike esindaja.
RMK esindaja selgitas, et eriolukordadest (tormid, kahjurid jt) tingitud töödest teavitatakse jooksvalt. Olenevalt tööde kiireloomulisusest, kas interneti, loodusesse pandavate siltide ja/või ka koosolekuga. Otsest ohtu põhjustavate puude raied tehakse kiirkorras ja koosolekud ei ole alati võimalikud.

4. Otsused ja kokkulepped
Tehti hääletus, kõigi raiete poolt ja vastu. Kõigi raiete vastu oli 15 inimest, poolt oli 2 ja erapooletuid oli 1 (on võimalik, et osa inimesi jätsid hääletusel osalemata ehk kätt tõstmata ja osa inimesi lahkus koosolekul poolepealt).

Ohtlike puude raieks terviseradade ääres ollakse nõus tingimusel, et
eemaldatakse ainult terviseradadel viibijatele otsest ohtu kujutavad puud (nt kuivanud puud, mis võivad raja peale kukkuda) ja ohtlike puude hindamisel viibib juures lisaks osavalla esindajale Priit Annusele ka kohalike esindaja, kelleks valiti Robert Kiviselg (17 poolt häält, 1 erapooletu ja 0 vastu).

Kohalike ettepanekul teavitatakse edaspidi koosolekutest kõiki isikuid, kes on protokollides oma e-mailid kirja pannud, lisaks teavitatakse Merimetsa külaseltsi esindajaid. Teavituse peab välja saatma hiljemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist.

RMK esindajad otsustasid jaanuaris-veebruaris 2021 plaanitud raieid mitte teostada ning jätkata teavitustööga.

Valgeranna metsa-ala riigimetsade majandamise kava projekt aastateks 2021-2030


Lisainfo:
Aliis Kevvai
Vändra metsaülem
vandra@rmk.ee
5398 7619