Võrumaa metskond 

RMK Võrumaa metskonna kontaktandmed
Männiku 22, Võru, 65603 Võru maakond
Tel 676 7282  Faks 676 7510 E-post vorumaa@rmk.ee 
Nimi Ametinimetus Telefon Mobiil
Agu Palo Metsaülem  676 7116  517 7116

ÜLDINFO
Võrumaa metskonna üldpindala on 48 924 ha ja metsamaa moodustab sellest 88%. Metskonna maakasutusest annab täpsema ülevaate Tabel 1. Võrumaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Antsla, Haanja, Laheda, Lasva, Misso, Mõniste, Rõuge, Sõmerpalu, Urvaste, Varstu, Vastseliina, Veriora ja Võru vallas ning Võru linnas. Võrumaal elab 2007. aasta rahvaloenduse andmetel 38 587 inimest.

LOODUSLIKUD TINGIMUSED
Võrumaa põhjaosas domineerib lainjas moreenmaastik looklevate jõgede ning niitudega, rohke põllumaa ning tiheda asustusega. Maakonna loodeosa asetseb Otepää kõrgustiku kagunõlval, mis on liigestatud sügavast loode-kagusuunalisest Urvaste ürgorust, milles asuvad kaks Võrumaa ilusamat orgjärve – Ühtjärv ning Lõõdla järv. Võrumaa lääneosas, Antsla linnast lõuna ja kagu pool valitseb kuppelmaastik. Võrumaa keskosa läbib Võru orund, mille põhjal on kaks suuremat järve – Vagula ja Tamula. Hargla nõos laiuvad suurtel pindadel männimetsaga kaetud tasased liivikud ehk sandurid, vaheldudes väiksemate orgude ning nõgudega.

Ida pool on Võru orundi jätkuks Võru-Petseri ürgorg. Võru maakonna lõunapoolse osa moodustab Haanja kõrgustik, mis on kõrgeim nii Eestis kui ka Baltimaades. Maakonna kaguosas esinevad liivasel pinnal laialdased tasased metsaalad üksikute lamedate kõrgendikkudega. Tasandikku liigestavad lõuna poole voolavad Pedetsi ja Vaidva jõe ülemjooksud. Maakonna idaosa on sügavatest ürgorgudest liigestatud lavamaa, mis suuremalt osalt on põllustatud ning tihedasti asustatud. Orgudest on kõige suurejoonelisem Piusa keskjooksu org Vastseliina asundusest Tammeni, kus suubub Võru-Petseri ürgorgu. Piusa jõe ääres esineb devoni liivakivipaljandeid, mis sarnanevad Ahja taevaskodadega.

LOODUSVÄÄRTUSED
Võrumaa kaitsealadest on värvikamad Haanja kõrgustikule iseloomuliku looduse ja pärandkultuuri kaitseks moodustatud Haanja looduspark ning Karula rahvuspark, kus kaitstakse Kagu-Eesti tüüpilisi metsa- ja järvederohkeid kuppelmaastikke ning kooslusi. Karula rahvuspargis kasvab kõrgemaid taimi ligi 300 liigist. Linde on vaadeldud ligi 140 liigist. Haruldasematest liikidest pesitsevad rahvuspargis must-toonekurg, siniraag, sookurg, kalakotkas ja väike-konnakotkas. Lisaks on Võrumaal arvukalt väiksemaid kaitsealasid, mis on moodustatud Võrumaa eripäraste maastike kaitseks, nagu näiteks Paganamaa, Kuulmajärve, Luhasoo ja Hino maastikukaitseala.

Võrumaa metskonna metsamaa pindalast 13% moodustavad rangelt kaitstavad ja 12% majandamispiirangutega metsad (Tabel 2). Vääriselupaigad moodustavad metskonna metsamaa pindalast 1,3% ehk 560 ha. Metskonna maadel on registreeritud 5 I kategooriasse ja 34 II kategooriasse kuuluvat kaitsealust liiki. Täpsem ülevaade metskonna maadel esinevate kaitsealuste liikide kohta on esitatud Tabelis 3.

Võrumaa metskonna maadel viidi 2009. aastal läbi põhjalik pärandkultuuriobjektide inventuur,  mille tulemusena pandi kirja enam kui 2200 huvitavat ja piirkonnale iseloomulikku pärandkultuuri objekti. Tähelepanuväärsemad neist on koondatud raamatusse "Võrumaa pärandkultuurist", mis ilmub 2010 aastal ning omale huvipakkuvaid metskonna territooriumil asuvaid pärandkultuuriobjekte saab otsida Maaameti kaardirakendusest aadressil http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis.

METSARESSURSS
Võrumaa metskonna metsadest poole moodustavad palumetsad (50%), pindalalt teisel kohal on laanemetsad (19%). Puuliikidest on pindalalt suurima osakaaluga mänd, järgneva kuusk ja kask. Täpsem info metskonna metsade jagunemisest kasvukohatüübi ja peapuuliigi järgi on toodud Tabelis 4.

RAIED
Võrumaa  metskonna uuendusraiete nimekirjas on toodud kolme aasta jooksul raieks kavandatud metsaosade loetelu nii majandatavas kui majanduspiirangutega metsas, mille hulgast on võimalik teha täpne raiekohtade valik. Raienimekirjas on raiekoha kohta esitatud detailsed andmed, nagu eraldise pindala, peapuuliik, vanus, boniteet ja kasvukohatüüp. Võimalike uuendusraiete nimekiri kolmeks aastaks on toodud Tabelis 6. Soovitud asukoha võib leida kaardil, suurendades metsaregistri kaardiaknas huvipakkuvat piirkonda, või sisestades metsaregistrisse kvartali numbri, mida soovitakse kaardil näha. Metsaregistrit saab kasutada aadressil http://register.metsad.ee/avalik/.

METSAUUENDUS
Võrumaa metskonnas uuendati 2011. aastal metsa kokku 304,31 hektaril, sellest istutus moodustas 244,97 ha ja külv 54,44 ha. Kõige enam istutati kuuske – 155,18 ha, mändi istutati 89,79 ha. Looduslikule uuenemisele kaasaaitamine istutusega 4,90 ha.

METSAKUIVENDUSSÜSTEEMIDE JA METSATEEDE EHITUS NING REKONSTRUEERIMINE 

Võrumaa metskonna territooriumil on 2017. aastal ehitamisel või projekteerimisel üheksa metsaparandusobjekti. Metsaparandusobjektide loetelu ning tegevusega haaratud kvartalid on toodud Tabelis 7. Objekti asukohta on võimalik leida, trükkides tegevustest haaratud kvartali metsaregistri otsingusse http://register.metsad.ee/avalik/