Valgamaa metskond 

RMK Valgamaa metskonna kontaktandmed
Raavitsa küla, Karula vald, 68112 Valga maakond
Faks 676 7510 E-post valgamaa@rmk.ee 
Nimi Ametinimetus Telefon Mobiil
Risto Sepp Metsaülem    513 0147


ÜLDINFO
Valgamaa metskonna üldpindala on 53 010 ha ja metsamaa moodustab sellest 89%. Täpsema ülevaate metskonna maakasutusest annab Tabel 1. Valgamaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Helme, Hummuli, Karula, Otepää, Palupera, Puka, Põdrala, Sangaste, Taheva, Tarvastu, Tõlliste ja Õru vallas ning Tõrva linnas. Valgamaal elab 2007. aasta andmetel 34 579 inimest.

LOODUSLIKUD TINGIMUSED
Valga maakonna pinnaehitus on väga mitmekesine. Maakonna lääneosa jääb Sakala kõrgustiku kaguossa. Selles on valitsev ürgorgudest liigestatud lainjas moreentasandik siin-seal kerkivate kuplite ning seljakutega. Põhja pool annavad maastikule ilme põhja-lõuna suunalised väikevoored ning madalamatel niiskematel aladel puisniidud ja metsad. Lõuna pool, Hummuli ja Taagepera ümbruses, leidub ka kuplistikke.

Maakonna keskosa hõlmab põhja-lõuna suunaline Väike-Emajõe orund ning selle jätkuks olev Valga nõgu, kus valitseb suuremalt osalt lainjas moreenmaastik, läbitud madalatest lamm- või moldorgudest. Valga nõo keskosas esineb laialdane soostunud Korva luht. Reljeefi vahelduvaim ja kõrgeim osa maakonnast on Otepää ümbruses. Kõrgeimad tipud on Kuutsemägi (217 m), Meegaste mägi (214 m), Harimägi (212 m). Otepää ümbruses on valitsev väga vahelduv kupliline moreenmaastik suurte kuppelmägede ning rohkete järvedega. Kauneim neist on Pühajärv.

Valga nõost kagus kerkib lääne-idasuunalise vöötmena Karula kuplistik. Eriti vahelduva reljeefiga on kuplistiku idaosa. Lääne suunas pinnavormid madalduvad künnisteks, mis jätkuvad ka Läti Vabariigi piires. Karula ümbrus on rikas järvedest. Tuntuim neist on Karula Pikkjärv kuplistiku põhjaserval. Maakonna lõunaossa jääb Hargla nõgu – kõrgustike vaheline tasane ala, kus metsade keskel kerkib kohati üksikuid moreenkupleid ja kühme.

Omapärase kauni loodusega on Koiva ja Mustjõe orud ning Aheru järve ümbrus. Maakonna aluspõhja moodustavad devoni liivakivid, mis on suhteliselt suure poorsusega, vilgurikkad ja nõrgalt tsementeerunud. Valgamaal on järvi kokku üle 200, neli järve on veepeegli pindalalt suuremad kui 100 ha ja ülejäänutest enamuse moodustavad veesilmad pindalaga alla 10 ha. Jõgedest väärivad pikimatena märkimist Koiva, Õhne, Väike-Emajõgi ja Mustjõgi.

LOODUSVÄÄRTUSED
Valgamaa olulisematest kaitsealadest väärivad nimetamist Otepää looduspark, kus kaitstakse Otepääle kõrgustikule iseloomulikke maastikke; Karula rahvuspark, kus kaitstakse Kagu-Eesti tüüpilisi metsa- ja järvederohkeid kuppelmaastikke ning kooslusi ja Koiva-Mustajõe maastikukaitseala, kus kaitstakse kaitset vajavate haruldaste ja ohustatud linnu-, looma- ja taimeliikide elupaiku.

Valgamaa metskonna metsamaa pindalast 15% moodustavad rangelt kaitstavad ja 17% majandamispiirangutega metsad (Tabel 2). Vääriselupaigad moodustavad metskonna metsamaa pindalast 1,4% ehk 644 ha. Metskonna maadel on registreeritud 5 I kategooriasse ja 31 II kategooriasse kuuluvat kaitsealust liiki. Täpsem ülevaade metskonna maadel esinevate kaitsealuste liikide kohta on esitatud Tabelis 3.

Valgamaa metskonna maadel viidi 2009. aastal läbi põhjalik pärandkultuuriobjektide inventuur,  mille tulemusena pandi kirja enam kui 1500 huvitavat ja piirkonnale iseloomulikku pärandkultuuri objekti. Tähelepanuväärsemad neist on koondatud raamatusse "Valgamaa pärandkultuurist", mis ilmub 2010. aastal ning omale huvipakkuvaid metskonna territooriumil asuvaid pärandkultuuriobjekte saab otsida Maaameti kaardirakendusest aadressil http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis

METSARESSURSS
Valgamaa metskonnas on levikult esikohal salumetsad (46%), pindalalt teisel kohal on laanemetsad (20%). Puuliikidest on ülekaalukalt esikohal mänd, teisel kohal on kuusk. Täpsem info metskonna metsade jagunemisest kasvukohatüübi ja peapuuliigi järgi on toodud Tabelis 4.

RAIED
Valgamaa metskonna uuendusraiete nimekirjas on toodud kolme aasta jooksul raieks kavandatud metsaosade loetelu nii majandatavas kui majanduspiirangutega metsas, mille hulgast on võimalik teha täpne raiekohtade valik. Raienimekirjas on raiekoha kohta esitatud detailsed andmed, nagu eraldise pindala, peapuuliik, vanus, boniteet ja kasvukohatüüp. Võimalike uuendusraiete nimekiri kolmeks aastaks on toodud Tabelis 6. Soovitud asukoha võib leida kaardil, suurendades metsaregistri kaardiaknas huvipakkuvat piirkonda, või sisestades metsaregistrisse kvartali numbri, mida soovitakse kaardil näha. Metsaregistrit saab kasutada aadressil http://register.metsad.ee/avalik/.

METSAUUENDUS
Valgamaa metskonnas uuendati 2011. aasta metsa kokku 272,38 hektaril. Sellest istutus moodustas172,42 ha ja külv 92,57 ha. Kõige enam istutati kuuske – 97,33 ha, mändi istutati 50,10 ha ja kaske istutati 22,11 ha. Looduslikule uuenemisele kaasaaitamine istutamisega 7,39 ha.

METSAKUIVENDUSSÜSTEEMIDE JA METSATEEDE EHITUS NING REKONSTRUEERIMINE
Valgamaa metskonna territooriumil on 2017. aastal ehitamisel või projekteerimisel kaheksateist metsaparandusobjekti. Tegevusega haaratud kvartalid on esitatud Tabelis 7. Objekti asukohta on võimalik leida, sisestades tegevustest haaratud kvartali koodi metsaregistri otsingusse http://register.metsad.ee/avalik/ .