Saaremaa metskond 

RMK Saaremaa metskonna kontaktandmed
Kuuse küla, Kärla vald, 93551 Saare maakond
Tel 676 7706 Faks 676 7510 E-post saaremaa@rmk.ee 

Nimi Ametinimetus Telefon Mobiil
Jaan Prants Metsaülem 6767706
 
5053706

ÜLDINFO
Saaremaa metskonna üldpindala on 19 567 ha ja metsamaa moodustab sellest 88%. Metskonna maakasutusest annab täpsema ülevaate Tabel 1. Saaremaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Kaarma, Kihelkonna, Kärla, Laimjala, Leisi, Lümanda, Muhu, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Ruhnu, Salme, Torgu ja Valjala vallas. Saaremaal elab 2007. aasta andmetel 36 366 inimest.

LOODUSLIKUD TINGIMUSED
Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised: Lääne-Saaremaa ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik. Saaremaa umbes 80 järvest on valdav osa maakerke tagajärjel merest eraldunud või ka merega ühendust omavad madalad rannajärved. Kõige rohkem (ligi 20) on neid saare loodeosas Tagamõisa poolsaarel, veel ka saare kagu- ja lõunarannikul. Sageli kannavad nad nime "laht", "meri" või "abajas". Suurim seda tüüpi järv on Kuressaare lähedal paiknev kaksikjärv Mullutu-Suurlaht pindalaga 14,4 km². Need järved on enamasti riimveelised. Suvel osa taolisi järvi kuivab. Maastikuliselt peetakse Saaremaa ilusaimaks järveks Lääne-Saaremaa kõrgustiku metsases maastikus paiknevat käärulise kaldajoone ja saarterikast Karujärve pindalaga 3,3 km².

Saaremaa aluspõhja moodustavad lubjakivid, merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,5–2,5 mm aastas (põhjaosa kiiremini, lõunaosa aeglasemalt). Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7% Saaremaa pindalast hõlmavad sood ja rabad. Viimastes võib turbakihi paksus ulatuda kuni 2,5-meetrini. Saaremaa õhukesed rähk- ning noored rannikumullad on looduslikult väheviljakad.

LOODUSVÄÄRTUSED
Merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu on saare taimestik väga rikkalik: leidub üle 900 taimeliigi (umbes 80% Eestis kasvavaist), sealhulgas endeemseid haruldasi liike nagu saaremaa robirohi, jugapuu, luuderohi, tuhkpihlakas. Saaremaale on iseloomulikud kadaka- ja sarapuulood, liigirikkad puisniidud ning allikasood. Kõige tuntum taim on Saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis) – väike haruldane lill, mis kasvab peamiselt allikasoodes. Laialt on levinud orhideed – haruldased ja ilusad lilled. 36st Eestis leitud orhideeliigist on 35 leitud Saaremaalt ja ümbritsevatelt saartelt.

Saaremaa asub veelindude Ida-Atlandi rännuteel, mis ühendab Kirde-Euroopat Arktikaga. Igal aastal külastavad Saaremaad sajad tuhanded linnud – üks kord kevadel ja teist korda sügisel, teiste hulgas valgepõsklagle, kühmnokk-luik, laululuik, hahk ja ristpart ning paljud teised.

Saaremaal on laialt levinud erivanuseliste puudega leht- ja segapuistud (Saaremaa metsasus on 54%), mis on kasvanud endistele puisniitudele ja karjamaadele. Suuremad metsakaitsealad on Viidumäe ja Koorunõmme looduskaitseala ning Koigi maastikukaitseala.

Saaremaa metskonna metsamaa pindalast 20% moodustavad rangelt kaitstavad ja 16% majandamispiirangutega metsad (Tabel 2). Vääriselupaigad moodustavad metskonna metsamaa pindalast erandlikult suure osa – 4% ehk 683 ha. Metskonna maadel on registreeritud 7 I kategooriasse ja 55 II kategooriasse kuuluvat kaitsealust liiki. Täpsem ülevaade metskonna maadel esinevate kaitsealuste liikide kohta on esitatud Tabelis 3.

METSARESSURSS
Saaremaa metskonnas on ülekaalus palumetsad (36%), teine levinum tüübirühm on soovikumetsad (16%). Puuliikidest on levinuim mänd, teisel kohal on kask. Täpsem info metskonna metsade jagunemisest kasvukohatüübi ja peapuuliigi järgi on toodud Tabelis 4.

RAIED
Saaremaa  metskonna uuendusraiete nimekirjas on toodud kolme aasta jooksul raieks kavandatud metsaosade loetelu nii majandatavas kui majanduspiirangutega metsas, mille hulgast on võimalik teha täpne raiekohtade valik. Raienimekirjas on raiekoha kohta esitatud detailsed andmed, nagu eraldise pindala, peapuuliik, vanus, boniteet ja kasvukohatüüp. Võimalike uuendusraiete nimekiri kolmeks aastaks on toodud Tabelis 6. Soovitud asukoha võib leida kaardil, suurendades metsaregistri kaardiaknas huvipakkuvat piirkonda, või sisestades metsaregistrisse kvartali numbri, mida soovitakse kaardil näha. Metsaregistrit saab kasutada aadressil http://register.metsad.ee/avalik/.

METSAUUENDUS

Saaremaa metskonnas uuendati 2011. aastal metsa kokku 176,88 hektaril. Sellest istutus moodustas 129,85 ha ja külv 31,62 ha. Kõige enam istutati mändi – 108,31 ha, kuuske istutati 18,15 ha ja kaske istutati 3,39 ha. Loodusliku uuenemise kaasaaitamine istutamisega 15,41 ha.

METSAKUIVENDUSSÜSTEEMIDE JA METSATEEDE EHITUS NING REKONSTRUEERIMINE
Saaremaa metskonnas on 2017. aastal projekteerimisel ja rekonstrueerimisel kümme metsaparandusobjekti. Metsaparandusobjektide loetelu ning tegevusega haaratud kvartalid on toodud Tabelis 7.  Objekti asukohta on võimalik leida, trükkides tegevusest haaratud kvartali metsaregistri otsingusse http://register.metsad.ee/avalik/