Alutaguse metskond 

RMK Alutaguse metskond
Metsa 4, Iisaku, 41101 Ida-Viru maakond
tel 504 0082 e-post alutaguse@rmk.ee
   
Nimi
 Ametinimetus Mobiil
Koidu Simson
 Metsaülem 504 0082
Mäetaguse metsandikPagari metsandikIisaku metsandikPermisküla metsandikAvinurme metsandik


ÜLDINFO
Alutaguse metskonna üldpindala on 86 045 ha ja metsamaa moodustab sellest 63%. Alutaguse metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Alajõe, Avinurme, Iisaku, Illuka, Lohusuu, Maidla, Mäetaguse ja Tudulinna vallas. Metskonna maakasutusest annab ülevaate Tabel 1 (toodud allpool).

LOODUSLIKUD TINGIMUSED
Alutaguse metskond hõlmab Ida-Virumaa kesk- ja lõunaosa. See on metsade- ja sooderikas ning hõreda inimasustusega territoorium. Alutaguse pinnamoes domineerivad soostunud liiva- ja viirsavitasandikud. Vahelduvama reljeefiga osaks on Iisaku-Illuka oosiahelik. Silmapaistvaimaks üksikvormiks on Kuremäe otsamoreen (92 m üle merepinna).

Alutaguse metskonna lõunaserv ulatub Peipsi järve põhjarannikuni, mida ilmestab suurejooneline mandriluitestik. Luiteid leidub ka Peipsi vanadel rannavallidel ja piklikel pinnavormidel kuni Kurtna mõhnastikuni. Alutagusel on kaks orgu, Poruni ja Rannapungerja. Alutagusele on iseloomulikud sood ning siin paikneb ka Eesti suurim soostik – Puhatu.

Alutaguse kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Tähtsamad vooluveekogud on Avijõgi, Rannapungerja, Tagajõgi, Alajõgi ja Poruni jõgi. Alutaguse idapiiril voolab Eesti veerohkeim jõgi – Narva. Alutaguse on Eesti üks ürgsema loodusega metsarikkamaid piirkondi.

LOODUSVÄÄRTUSED
Metskonna maadel leiduvatest huvitavamatest taimekooslustest väärib nimetamist kaitsealune Poruni ürgmets. Omapärane on taimkate ka Agusalu rabas, kus nõmmemännikud ja nende vahele jäävad rabakooslused moodustavad viirulise mustri. Märkimist väärivad ka luitekooslused Peipsi põhjarannikul.

Metskonna maadest olulise osa ehk 22% moodustavad rangelt kaitstavad metsad, majandamispiirangutega metsade osakaal on 13% (Tabel 2). Vääriselupaigad moodustavad metskonna metsamaa pindalast 0,9 % ehk 505 ha. Alutagusel elutsevad sellised okasmetsade põlisasukad nagu lendorav, ahm ja karu. Metskonna maadel on leitud 11 I kategooriasse ja 35 II kategooriasse kuuluvat kaitsealust liiki. Täpsem ülevaade Alutaguse metskonna maadel asuvate kaitsealuste liikide kohta on toodud Tabelis 3.

Alutaguse metskonna maadel viidi 2009. aastal läbi põhjalik pärandkultuuriobjektide inventuur,  mille tulemusena pandi kirja enam kui 600 huvitavat ja piirkonnale iseloomulikku pärandkultuuri objekti. Tähelepanuväärsemad neist on koondatakse raamatusse "Ida-Virumaa pärandkultuurist", mis ilmub 2010 aastal ning omale huvipakkuvaid metskonna territooriumil asuvaid pärandkultuuriobjekte saab otsida Maaameti kaardirakendusest aadressil http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis.

METSARESSURSS
Alutagusel on enamlevinud palumetsade, soovikumetsade ja rabastuvate tüübirühmade metsad. Puuliikidest domineerib mänd, teisel kohal on kask ja kolmandal kuusk. Täpsem info Alutaguse metskonna metsade jagunemisest kasvukohatüübi ja peapuuliigi järgi on toodud Tabelis 4

RAIED
Alutaguse metskonna uuendusraiete nimekirjas on toodud kolme aasta jooksul raieks kavandatud metsaosade loetelu nii majandatavas kui majanduspiirangutega metsas, mille hulgast on võimalik teha täpne raiekohtade valik. Raienimekirjas on raiekoha kohta esitatud detailsed andmed, nagu eraldise pindala, peapuuliik, vanus, boniteet ja kasvukohatüüp.

Võimalike uuendusraiete nimekiri on toodud kolmeks aastaks  Tabelis 6. Soovitud asukoha võib leida kaardil, suurendades metsaregistri kaardiaknas huvipakkuvat piirkonda, või sisestades metsaregistrisse kvartali numbri, mida soovitakse kaardil näha. Metsaregistrit saab kasutada aadressil http://register.metsad.ee/avalik/.

METSAUUENDUS
Alutaguse metskonnas uuendati 2011. aastal metsa kokku 315,09 ha. Istutus moodustas sellest 280,56 ha ja külv 34,53 ha. Kõige enam istutati kuuske – 151,81 ha, mändi istutati 104,06 ha ja kaske istutati 24,69 ha.

METSAKUIVENDUSSÜSTEEMIDE JA METSATEEDE EHITUS NING REKONSTRUEERIMINE
Alutaguse metskonnas on 2017. aastal ehitamisel või projekteerimisel kümme objekti. Metsaparandusobjektide loetelu ning tegevusega haaratud kvartalid on toodud Tabelis 7. Objekti asukohta on võimalik leida, trükkides tegevustest haaratud kvartali metsaregistri otsingusse http://register.metsad.ee/avalik/.