Teine, merekindlam paik, vaatega rannaniidule ja taamal olevale lahesopile pakkus vaatamiseks lisaks avarale maastikule õhus lendavaid arvukaid rändeparvi ning vahetult kaamera ees tegutsevaid rändlinde. Arvukuselt olid siin esinenud liikidest pika puuga ees kiivitajad, viupardid ja valgepõsk-lagled. Pea pooleteise kuu jooksul sai loodetust palju vähem aga näha ja kuulda sookurgi, kelle ööbimispaik pidi olema siinsamas kuuldekaugusel.

Viimased hilised sookuresalgad on rändel praegugi, 10-15 pealisi gruppe nähti veel paar päeva tagasi Silma Looduskaitsealal.

Selge on, et kaamerapilt haarab vaid murdosa Haeska suure rannaniidu osast ja tegelik rändeulatus paistab alles siis välja, kui siia kohale tulla.

Päeval, kui kaamera sai rannalt ära võetud, jagus laglesid tatsama kaamera taga, neid oli Haeska tee ääres rohtu söömas ja parkla taga lagedal põllul umbes nelisada lindu, kiivitajaid oli hõredalt tipitud terve ala täis ja siin-seal liikusid hallrästa parved. Lennus ja maas oli tõesti palju linde, jah, ränne veel kestab. 

Lähipäevil saab veebikaamera uue koha Saastna poolsaarel Pikaninal. Poolsaar on sel aastal tehtud seire kohasel Eestimaa šaakalirikkaim piirkond, küllap meie peagi alustav šaakalikaamera kinnitab seda tõde. Väidetavalt sündisid sel kevadel šaakalikutsikad lausa Saastna mõisa varemetes keldri võlvide all.