Särjed on juba parvede kaupa liikvele läinud. Merelahtedes elavaid särgi on hulgaliselt paljudes kohtades teel jõgedes ja ojades asuvatele koelmutele. Möödunud aastase taimestikuga kuni põlvekõrgusesse vaiksemasse soppi viibki nende muidu paiksete kalade rännukihk. Siin ongi särgedele sobiv paik marja ja niisa heitmiseks.

Kuulsin vanalt kalamehelt tõdemust, et särg koeb siis, kui lepad on hiirekõrvus. Sang- ega hall-lepad pole veel kõikjal hiirekõrvus ja küllap särjedki veel ei koe, kuid just nüüd on õngemeestel väga hea särjesaak.  

Särg on meie levinumaid kalu, kes asustab järvi, jõgesid ning ojasid eelistades veekogu taimestikurikkamaid osi, meres enamasti rannikul jõesuudmete läheduses ning abajates roostiku piirialadel. Särg on kalda lähedust eelistav parvekala, kellele ei sobi happelised metsa- ja soojärved.