RMK põhimõtted küttimissoovituste menetlemisel maakondlikes jahindusnõukogudes

Jahindusnõukogus kaitseb riigi esindajana riigimetsa jahindusliku kasutuse huve antud maakonna metsaülem. Jahindusnõukogu pädevusse kuulub muuhulgas põdra, punahirve, metskitse ja metssea küttimismahu ja –struktuuri kokkuleppimine (Jahiseadus §9 lg3 p2). Kokkulepe sõlmitakse lähtudes Keskkonnaagentuuri koostatud ulukite seire aruandest ja jahipiirkonna kasutaja ettepanekust (Jahiseadus §22 lg1). Ulukite seire aruandes antakse küttimissoovitused maakonna tasandil (maakondade vanades piirides), jahipiirkondade tasandil küttimiskokkuleppe ettepanekud esitatakse ja sõlmitakse jahindusnõukogudes.

RMK küttimismahtude ettepanekud jahipiirkondade kaupa maakonnas koostatakse jahindustalituse poolt enne ulukite seire aruande avalikustamist (enne jaanipäeva). RMK intranetis X-kettale paigutatud maakondlikud tabelid sisaldavad järgmisi sõralistest suurulukite võrdlevaid andmeid jahipiirkonna viimase 3 jahiaasta kohta: jahipiirkonna kasutaja arvukuse hinnang kevadel, jahiühenduse küttimissoov ja tegelik küttimine (jahinduse statistilisest aruandest). Tabel sisaldab eelmise aasta küttimiskokkuleppe mahtu ja RMK poolt esitatud KHA mahtu hektarites. RMK MKO (S-, N- ja L-alad) ja MKT poolt metsakultuurides fikseeritud ulukikahjustusi eelneval aastal ja jooksva aasta I kvartalis (kuni 5 kuud). Antud andmete omavahelisel analüüsil koostatakse RMK soovituslik küttimisettepanek jahipiirkonnale, mis peaks hinnanguliselt hoidma olulised ulukikahjustused riigimetsas talutaval tasemel. Võimalusel arvestatakse ka muid populatsiooni parameetreid (hinnanguline juurdekasv, kisklus jm) ja jahipiirkonna iseärasusi. Vajadusel lisatakse selgitavad märkused.

RMK jahipiirkonnad: