Kuidas RMK päästab riigimetsa üraski küüsist?
  • RMK kogub koostöös teadlastega infot riigimetsas asuvate kuuse-kooreüraski kahjude ulatusest. Aprilli alguseks on tuvastatud üraskikahjustusi 2000 hektaril looduskaitseliste piiranguteta kuusikutes. Kahjustunud on ca 400 000 tihumeetrit puitu.
  • Kõige efektiivsemalt vähendatakse üraskite levikut: 1. püünispuudega ja 2. üraskite poolt värskelt asustatud puude langetamisega.
  • RMK jälgib üraski lendluse algust 25 seirealal üle vabariigi.  Koheselt, kui üraskid ärkavad talveunest ja hakkavad asustama tooreid puid, alustatakse asustatud puude raiega.
  • Langetatud puud viiakse kiiresti metsast ära, et vähendada kahjurite levikut seni veel tervetele puudele.
  • Kokku likvideeritakse üraskikahjustusi umbes 1000 hektaril, mis moodustab 0.1% RMK hallatavast riigimetsast. Mujal riigimetsas raierahu ajal raietöid ei tehta.
  • Üraskikahjustuste likvideerimiseks tehtavate raietööde nimekiri koos kaardimaterjaliga avaldatakse kord nädalas esmaspäeviti RMK üraskitõrje kodulehel.
Mis juhtub, kui me üraskikahjustusi ei likvideeri? 
  • Kui me üraskite poolt värskelt asustatud puid metsast õigeaegselt välja ei vii, võivad üraskikahjustused laieneda. Seda on juba kogetud Kesk-Euroopas, nt Tšehhis, Poolas ja Saksamaal, kus ürask on teinud ulatuslikku rüüstet (vaata pilte RMK pildipangast) - kuivanud ja hävinud on sadu tuhandeid hektareid metsa. Vältimaks samasugust rüüstet on RMK kogunud koos teadlastega infot üraskikahjudest ja kogub infot üraski kevadise lendluse algusest Eesti riigimetsas ning tegutseb koheselt, et peatada üraski edasine levik veel tervesse metsa.
Miks peab tegema raiet just raierahu ajal, mil loomad-linnud pesitsevad? Miks mitte varem või hiljem?
  • Üraski mardikad talvituvad mullas kuni maapind kevadel soojeneb 10 kraadini. Pärast mullast väljumist otsivad kuuse-kooreüraskid asustamiseks sobivaid puid, mille tüvedel hakata munema. Seetõttu tulebki üraskikahjustusi likvideerida just kevadel, mil putukate poolt asustatud puid on võimalik juba märgata, ent samas ei ole uus kahjuri põlvkond veel jõudnud tekkida ja ühelt puult järgmistele puudele lahkuda.
  • Üraski poolt asustatud kuuski on võimalik ära tunda koorde näritud sisenemisava järgi. Aega üraski poolt asustatud puude metsast välja viimiseks on paar nädalat pärast puude asustamist üraski poolt (tavaliselt mais, vahel juuni alguses).
  • Entomoloog Heino Õunapi sõnul pole võimalik üraskikahjustuste likvideerimise töid edasi lükata nt hilissuvesse või sügisesse, kuna selleks ajaks on kevadel paljunenud ürask juba läinud tagasi mulda talvituma ja vahepealse aja jooksul paljunenud ning asustanud uusi, seni veel terveid puid.
Kas üraski looduslikud vaenlased, nt rähnid, ei saa üraskitõrjega hakkama?
  • Kõige arvukamad üraskite arvukuse vähendajad on röövputukad ja parasitoidid, kes hävitavad koos üraski liigisisese konkurentsiga üle 90% kuuse-kooreüraski haudest.
  • Maaülikooli emeriitdotsent, metsaentomoloog Kaljo Voolma sõnul ei tule looduslikud vaenlased suurte üraskikahjustuste korral enam nende tõrjumisega toime. Möödunudsuvised üraskipuud ei paku enam järgmisel kevadel huvi võimalikele metsakahjuritele. Kuivanud puutüvedel toksivad rähnid ei söö metsakahjureid, sest neid seal enam pole, vaid söövad kasvavale metsale ohutuid hundlasi, siklasi, redulasi, puidujuslasi jt. saproksülobiontseid putukaid.“ (Kaljo Voolma EL 05/2002.)
  • Metsaentomoloog Heino Õunapi sõnul rähnid toituvad ka kuuse-kooreüraskist, aga pigem suvel ja sügisel. Laanerähn on liiga vähearvukas, et ulatusliku üraskirüüste puhul üraski arvukust oluliselt mõjutada.