RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
02. august, 2018

Saunja õpperada

Saunja õpperajal Läänemaal Silma looduskaitsealal on praegugi väljaspool rändeaega vaatamist küllaga. Kui kevadise ja sügisese veelinnu rände ajal on siin tuhandeid linde ning pea sama palju linnuhuvilisi, siis praegu, suve ja puhkuste kõrgajal, on siin võimalik nautida vaikust ja rahu.

Saunja õpperada kulgeb Silma Õpikoja lähistel 1,2 km vahelduva maastikuga lõigul ja on jõu- ning eakohane igale matkasellile. Verinoored seiklejad saavad raja läbida ka maastikukõlblikus kärus või vankris.

Kohati kuivast ja kuumusest lõhenenud rada on pea kogu ulatuses palistatud küpsevate põldmarjadega (Rubus caesius), millele põõsarindes sekundeerib kutsuvate punaste läikivate marjadega kuslapuu (Lonicera xylosteum) ja pisikeste mustade marjadega toomingas (Padus avium). Kui esimene ja viimane nimetatuist kõlbavad kenasti suhu pista, siis kuslapuu marjad on mürgised.

Toominga marjad

Siin on kõrvuti juba valmis marjadega paakspuu ja veel roheliste viljadega türnpuu – hea paik, kus saab õppida nende kahe liigi vahel vahet tegema.

Paakspuu marjad
Türnpuu rohelised viljad

Rada siugleb läbi kuivema ja kõrgema noore männimetsa, lehtpuuenamusega niiskema segametsa ja jõuab rannaniidu äärsesse kadastikku. Raja lõpus troonib rannaniidul linnuvaatlustorn, kus pilk ulatub vaatama kaugele lahele ja niitudele.


Hetkel valitseb siin kesksuvine kuumusest rammestunud vaikelu niitu hooldavate veiste, veepiiril majesteetliku aeglusega kulgevate hõbehaigrute (Ardea alba), kohalike sookurgede (Grus grus) ja kurvitsalistega.



Lisa kommentaar

Email again: