Põldmarjaaeg!

Blogi
21.08.2018
Tiit Hunt zooloog ja loodusfotograaf
zooloog ja loodusfotograaf

Just nüüd kui suvekuum on ruumi tegemas ajakohasematele varasügisestele tuuleiilidele ja vihmasagaratele, on parim aeg minna noppida neid päikesest mustjas-siniseks küpsetatud marju põllu- või matkarajaveerest

Põldmari ehk põldmurakas (Rubus caesius) on välimuselt musta või tumesinist vaarikat meenutav hallika vahakirmega mari, mis tegelikult ei olegi mari – nii põldmarja, muraka kui ka vaarika vili on koguluuvili, kus iga koguvilja terakese sees on luu, umbes nagu kirsis või ploomis.

Põldmarjad

Eestis on põldmari massiliselt levinud üksnes läänepoolses Eestis, kus võib mõnes lubjarikkas soodsas kasvukohas moodustada läbimatuid torkivaid patsikuid. Korjajatele üsna ebameeldivate ogadega on lahkelt üle külvatud pea terve 50 cm kuni 1,5 m kõrgune taim.

Põldmari võib varjus ka vaarika moodi püsti kasvada, Läänemaal näeb seda nt Saunja või Saare matkaraja kõrval kasvavate isendite puhul, kuid tavaliselt looklevad taime võrsed maapinna lähedal, kus tipust juurduvad. Kui siis pahaaimamatu korjaja koib sellise silmuse taha sattub, siis paneb põldmari talle armutult jala taha.

Üldiselt süüa sünnib põldmari hästi, kuigi meie kultuuriruumis pole teda kunagi nii kõrgelt hinnatud kui teisi roosõielisi muraka perekonnast. aga Lõuna-Euroopas osatakse põldmarjahoidistest väga lugu pidada.

Ei tea miks see nii on, et vaarikat ja murakat on mustast põllumarjast paremaks peetud, ehk on asi põldmarja hapumas maitses, tüütuvõitu korjamises või väheldases levikus.

Tegelikult on põldmari kulinaarselt väga väärtuslik toormaterjal, mis kuumtöötlemisel avaldab oma parimad maitseomadused. Samuti sisaldab põldmari palju makro- ja mikroelemente nagu kaalium, magneesium, naatrium, kaltsium, raud, fosfor, nikkel, vask jne, orgaanilisi happeid, vitamiine A, C, P, E, B2, B1, looduslikke antibiootikume, kiudaineid ja aminohappeid.

Põldmarja õied

Ravimtaimena on tuntud kõik põldmarja jupid – lehed ja õied noorte võrsetega, juured, marjad värskelt, kuivatatult, hoidistatult. Meie kliimas on vitamiini- ja mineraalirohket taime kasutatud seespidiselt peamiselt erinevate külmetus- ja gastroenteroloogiliste haiguste ravis ning välispidiselt nahatõbede tohterdamiseks.

Ega selle kõige peale muud ei oska soovidagi, kui mari ämbrisse!

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

“Püsige väikestes kohtades!” ehk millist tagasisidet sai looduskaitsekonverents 

Oktoobri lõpus kogunes Saaremaale RMK konverentsile "Elupaikade taastamine ja kaitse" suur hulk looduskaitsevaldkonna inimesi. Tagasiside põhjal olid osalejad üldjoontes rahul nii korralduse kui sisuga, kuid tehti ka asjalikke tähelepanekuid, mis aitavad järgmisi sündmusi veelgi paremaks lihvida.
04.12.2025
Uudis

Kikepera looduskaitseala veerežiimi taastamistööde korduma kippuvad küsimused

Kikepera looduskaitsealal ja Soomaa rahvuspargis algasid Tartu Ülikooli, Eestimaa Looduse Fondi ja RMK eestvedamisel veerežiimi taastamistööd. Sellelt lehelt leiab vastused töödega seotud küsimustele.
02.12.2025