RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
18. jaanuar, 2020

Pirita jõeoru MKA niitude taastamisest

RMK hooldab ja taastab Pirita jõeoru maastikukaitsealal niidukooslusi ehk poollooduslikke kooslusi juba 2013. aastast. Tänavu ehk 2020. aastal on hoolduses ligikaudu 35 hektarit poollooduslikke kooslusi ja taastatakse ligikaudu 19 hektarit poollooduslikke kooslusi. See omakorda tähendab, et 2021. aastal on hoolduses kokku 54 hektarit poollooduslikke kooslusi.

Pirita jõeoru maastikukaitseala poollooduslike koosluste hooldamine oli kuni 2018. aastani täies mahus RMK enda vahenditest tellitav hooldustöö. 2019. aasta kevadel õnnestus aga osa alasid poollooduslike kooslustena rendile anda ning nüüd on 33 hektaril poollooduslikel kooslustel hooldajaks rentnikud: Mittetulundusühing Purila Luhad ja Ariste Saaremaa OÜ.

Pirita jõeoru maastikukaitsealal on väga erinevaid poollooduslikke kooslusi: aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (loodusdirektiivi kood 6510), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lamminiidud (6450), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ja puisniidud (6530*). 
Poollooduslike koosluste ehk niitude taastamine sisaldab endas erinevaid töid:
1) Taastamistöö esimese etapina teostatakse üldjuhul võsa, noorte puude ning vajadusel ka ohtlike seisvate surnud ja surevate puude raie. Raiutud materjal purustatakse kohapeal või eemaldatakse tööalalt. Alal säilitatakse raietööde käigus noored tammed, vanad õunapuud, vanemad ja kompaktsemad põõsad, mis kasvavad kivide läheduses, aukudes ning järskudel nõlvadel, kus niitmistööd on raskendatud. Säilitatavate puude ja põõsaste alt eemaldatakse võsa ja noored puud, et tagada neile soodsad kasvutingimused! Koos raietöödega eemaldatakse niidualalt vajadusel ka tormimurd ja –heide, mis takistab rohurinde hekseldamist.
2) Taastamistöö teise etapina freesitakse tööalal kännud ja kõrgemad mättad ümbritseva maapinnaga samale tasapinnale.
3) Paralleelselt raietöödega ja freesimisega kogutakse tööalalt kokku prügi ning viiakse jäätmejaama.
4) Taastamistöö viimase etapina purustatakse niiduala rohurinne kaks korda vegetatsiooniperioodil.

Pärast taastamistöid järgneb niidualade hooldamine ehk neid alasid hakatakse aastas korra niitma. 

2020. aasta taastamistöödega on tänaseks juba alustatud. Esimese alana võeti ette Iru linnamäe niidud. Taastamistöid teostab Praktov OÜ.
Fotod sündmuspaigalt (14.01.2020):
Võsa purustatakse ekskavaatori noole otsa käiva kettpurustiga, masina laiad lindid ei lõhu niidukamarat ning ei tekita roopaid.

Niidu servades raiutakse niidule tunginud võsa ja noored puud. 

Iru linnamäe nõlvadelt eemaldatakse võsa ja metsistunud kibuvitsapõõsad. 

Iru linnamäelt avanevad taas avarad vaated.

Lisa kommentaar

Email again: