RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
10. juuni, 2021

Ja taas tšupakabrast Eesti metsades

Tšupakabra (hispaania keeles chupacabras sõnast chupar „imema“ + cabra „kits“: sõna-sõnalt „see, kes imeb kitsesid, kitsevampiir“) — on teadusele tundmatu olend, kes on pärit linnalegendist. Legendi kohaselt tapab tšupakabra loomi (eelistatult kitsesid) ja imeb neist verd. Tšupakabrast saab sageli mängufilmide, seriaalide, raamatute ja multifilmide kangelane.

Vene keelsed wikipedias on öeldud, et usaldusväärseid andmeid tšupakabrade olemasolu kohta pole. Siiski levitab meedia perioodiliselt eri piirkondadest saabuvaid teateid inimestelt, kes justkui olevat näinud tšupakabrat. Sageli peetakse temaks mitmesuguseid loomi (koeri, kojotte, rebaseid, šaakaleid), kelle välimus on haiguste või mutatsioonide tõttu muutunud.

Tänavu on mul õnneks läinud kohata juba mitmeid metsloomi, ma nägin juba kahte karu, põtra, metsseakarja, kitsi, rebaseid ja jäneseid ei suuda isegi kokku lugeda, kuid niisugust „tundmatut looma“ näen esmakordselt. Ja on hea, et ma ei põrganud temaga kokku metsarajal, muidu, kes teab... Kuigi ma pole just arg, aga midagi niisugust nähes võib iga üks ehmatada.

Lugu aga oli järgmine. Olin Narva jõe ääres kalal, püüdsin turbi ja säinaid selles samas kohas, kus nägin möödunud aastal „diversantidest“ metssigade bandet, kes ujusid üle piir jõe. Kogu minu tähelepanu oli õngekorgil, kuid silmanurgast märkasin siiski saare teisel kaldal, nii saja meetri kaugusel minust rohu liikumist ja silmasin mingi looma selga.  

„Jälle metssead“ Ma viskasin õnge kõrvale ja haarasin fotoaparaadi järele. Samal ajal ilmus neljajalgne päevavalgele, kõndis jõeäärde ja siis selgus, et see... pole üldsegi metssiga. Aga kes siis? Püüdsin kiiresit mõelda. Mäger? Ei. Pesukaru? Ei ole sarnane. Võib-olla šaakal või hüüään, kes jõudsid koos soojalainega siia või koguni põgenesid loomaaiast või laskis mõni haleda südamega omanik nad vabaks? Aga võib olla on see... täpselt, kuidas ma kohe ei taibanud! Ah selline sa siis oledki, tšupakabra! Haarasin värisevate kätega fotoaparaadi ja jõudsin enne seda, kui „tšupakabra“ tihedasse patrikusse kadus, teha mõned võtted.  

Kodus ilmutasin filmi. Pildid olid kehva kvaliteediga, mis on ka arusaadav – pildistamisobjekt oli kaugel, aega oli ka vähe – loom ei olnud ilmselgelt valmis poseerima. Sellele vaatamata saab ettekujutuse looma piirjoontest ja mõnedest detailidest.

Siinkohal märgin, et 8 aastat tagasi tapsid jahimehed läänemaal nn tundmatu olevuse, kelle päritolu tekitas tookord palju vaidlusi ja keda lehemehed nimetasid tšupakabrast.   

Kuid ma ei leia ühiseid jooni minu „tšupakabraga“. Selge on ainult üks – sellel loomal on naha probleemid. Selleks, et zooloogidest asjatundjad looma määrata aitaksid, panin fotod veebileheküljele „Млекопитающие России“ („venemaa imetajad“). Nahahaiguste kohta vastati järgmiselt: demodikoos ehk vagellesttõbi, pseudosügelised, dermatofüütia, sügelised ja nii edasi samas vaimus. Suurem osa kaldus arvama, et tegemist oli kährikuga. Kuid mind ajavad segadusse käpad ja saba. Asi on selles, et kährikul on lühikesed käpad, saba pikkus on aga 15-25 cm. Vahest on tegemist ristandi või mutatsiooniga? 

Nüüd on Eesti zooloogide järjekord – võib olla pakuvad nemad oma versiooni? Ja mida ütlevad meie lugejad?

Kes see ka poleks, juhum on ebatavaline ja huvitav. Olen kindel, et me kohtume veelgi tundmatute loomade jälgi. Ja mitte üksnes jälgi – äkki näeme silmast silma isegi.... jetit?!

Soovin huvitavaid leide ja avastusi kõigile! Hoidke ennast!



Lisa kommentaar

Email again: