RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
07. veebruar, 2017

Petlik keskkonnaregister

Paljud ametlikult "paberil" ehk keskkonnaregistris registreeritud poollooduslikud kooslused ei ole poollooduslikud kooslused looduses ja seetõttu jääb suur hulk taotletud alasid rendile andmata. Pettumus taolejatele ja tulemuseta lisatöö RMK-le.

Poollooduslike koosluste rendile andmine võiks toimuda lihtsalt. Käivitada arvuti, teha väljavõte keskkonnaregistris registreeritud kasutusse andmata poollooduslikest kooslustest ja pakkuda need hooldamiseks rendile. Pikaajaline praktika aga näitab, et „paberit“ ei saa kuidagi usaldada. Tihti on looduses asjad teisiti. Kui oleks mõni üksik viga, siis ei peaks seda teemat arendama, kuid eksitavaid andmeid on registris tõesti rohkelt. Kas inventeerijad on midagi segi ajanud või on tehtud haltuurat või on tegemist lihtsalt asjatundmatusega – ei oska öelda.

Kinnitan samas, et keskkonnaregistris on poollooduslike koosluste kohta väga täpseid ja kvaliteetseid andmeid, kuid teatud piirkondades parandamisruumi jätkub.

Käesoleval ajal saab poollooduslike koosluste rentimiseks huvi avaldada Maa-ameti kodulehel. Seal on nähtaval vabad poollooduslikud kooslused RMK halduses oleval riigimaal. Huvi avaldamine annab meile teada, millistele maatükkidele pöörata tähelepanu esmajoones. Nendele maadele tuleb pilk peale heita, et olla kindel, kas tegemist on hoolduseks kõlbuliku alaga. Tuleb hinnata kas ala on kohe hooldatav, vajab taastamistöid, on lootusetult degradeerunud või ei vastagi kirjeldatud elupaigatüübile.

Paar päeva tagasi vaatlesin rendile taotletud alasid Järise hoiualal Saaremaal. Keskkonnaregistri andmetel on tegemist soostuvate- ja sooniitude elupaigatüübiga (7230*).


Järise järve asukoht.



Rendile taotletakse sinise joonega piiratud sookooslusi. Tegemist on kinni kasvanud kunagiste veekogudega. Ülemine ja alumine ala on hetkel vähetoitelised madalsood, keskmine ala on madalsoost edasi kujunenud puis-siirdesooks.

Kohapeal tekkis küsimus, et kuidas saavad olla poollooduslikud kooslused alad, mida varem ei ole ei niidetud ega karjatatud. Poolloodusliku kooslusena määratletakse loodusliku elustikuga kooslusi, mida on kestvalt niidetud või karjatatud? Või kuidas saab olla poollooduslik kooslus siirdesoo, kust võib noppida jõhvikaid?

Järeldada võib, et osa taotlejaid ei ole eelnevalt aladega tutvunud. Taotlus tehakse usaldades andmebaasi. Andmebaasi alusel rendile andmisega aga võib valusalt näppu lõigata.






Madalsoos mullasondiga põhja kätte ei saanud, tüse ja üsna vedel tarnaturba kiht. Taimestikus domineerivad niitjas tarn, pruun sepsikas ja porss. Nitrofiilide puudumine ei luba oletada varasemat karjatamist.



Karjatamine oleks üsna võimatu ja masinatega niitmine rikuks sookoosluse. Vikatiga 80 ha madalsood niita oleks aga üsna utoopiline.



Ka puis-siirdesoos on turba tüsedus üle 70 cm (sondi ulatus), põhja ei tundnud.



Mõningase kuivenduse mõjuga siirdesoo. Siin on hoopis teine plaan - sulgeda kraav ja taastada looduslik veeržiim, mitte karjatada!



Rabastumisele viitavad turbasamblad ja jõhvikad siirdesoos.


Samal päeval käisin ka teisel rendile taotletaval alal Kuusnõmme poolsaarel. Seal sooviti rendile saada keskkonnaregistris puiskarjamaana (9070) registeeritud ala.

No ei saanud seda ala puiskarjamaaks nimetada. Männipuistu, umbes 60-aastane.


Teemat jätkuks ehk sajaks näiteks, aga all veel vaid mõned olukorrad:


Puht hall-lepik alusmetsas tiheda toomingavõsaga on keskkonnaregistris puisniiduna (6530*), Mullutu-Loode HA.



Aas-rebasesaba ürt-punanupuga niit (6510) Nasva jõe lammil, Mullutu-Loode HA.



70-80 aastane männik on registris kadastikuna (5130), Võrsna HA.



Madalsoo, kus savil on 50 cm turvast, kajastub registris loopealsena (6280*), Tahula-Reo HA.
Loopealne on paepealne ala, kus rähast või klibust koosnev pinnakate on õhuke või puudub ning mullakiht on õhem kui 30 cm (Loit Reintam).

Vot nii - ei saa uskuda kõike, mis on paberil!

Lisa kommentaar

Email again: