Hortus Musicus

Hortus Musicus andis oma esimese kontserdi 1972 ja on omal alal vanim katkematult tänini tegutsev ansambel Ida-Euroopas ja üks väheseid nii pikaealisi maailmas. Ansambli asutaja on Andres Mustonen, kes Hortus Musicuse sünni ajal oli Tallinna Riikliku Konsrevatooriumi viiuli eriala üliõpilane.

Nõukogude-aegse isolatsiooni tingimustes sündinud grupp leidis kiiresti nooruslikke entusiaste, kes ühendasid oma energiad ning andsid Hortus Musicusele oma näo. Keskne roll ideede generaatorina oli siinjuures Andres Mustonenil. Tema leppimatus kehtiva režiimi, nagu ka muusikas väljakujunenud kivinenud arusaamadega, tõukas gruppi avastusretkele senitundmatu Bachi-eelse muusika maailma.

Hortuse musitseerimist iseloomustab ennekõike stambivaba ja loominguline suhtumine meist ajaliselt, ent mitte sisuliselt kaugesse muusikasse. Sattumata küll otsesesse vastuollu autentse musitseerimislaadiga, kõlavad Hortuse kontserdid ja salvestused värskelt, arusaadavalt ja jõuliselt – see on tänapäeva inimeste elav muusika.

Nüüd juba ligi 40 aasta jooksul on Hortus uurinud ja esitanud Euroopa muusikat 8. – 20. sajandini: gregooriuse koraale, orgaanumeid, keskaegseid liturgilisi draamasid, hümne ja  motette, franko-flaami koolkonna muusikat, Itaalia Trecento-meistrite loomingut, 16. sajandi ranget polüfooniat, prantsuse šanssoone, itaalia madrigale, frotollasid ja villanellasid, süite renessansiaegsetest tantsudest üle Euroopa, varajasi sonaate ja vaimulikke suurvorme 17.-18. sajandist ja 20. sajandi heliloojate (sageli spetsiaalselt Hortus Musicusele loodud) muusikat.

Oma ligi 40-aastase tegutsmisaja jooksul on Hortus Musicus andnud kontserte enamuses Euroopa riikides, USA-s, Jaapanis, Iisraelis ja endises Nõukogude Liidus. Ta on olnud esineja enamusel suurematel vanamuusika festivalidel. Heliplaatidele on aegade jooksul firmade Erdenklang, Musica Svecia, Forte ja Finlandia Records salvestatud ligi 35 kontsertprogrammi.

Hortus Musicus kui „muusikaaed“ on elava loodusega olnud seotud kogu oma 38 tegutsemisaasta jooksul. Looduse ilu ja metsade võlu on eriliselt ülistatud keskaegsetes aadlisoost armastuslaulikute – trubaduuride, truveeride ja minnesingerite – teostes, tehes seda omal ülipeenel viisil ja suure põhjalikkusega. Kevadest kui uue elu ärkamisest on lauldud-mängitud läbi aegade ja ikka seondub see tärkamine enam loodusega – lillede, aedade, metsade, jõgedega – kui inimesega.

Hortus Musicuse käesolevas kavas kuuleme kõrvuti 16. sajandi õukondliku tantsumuusikaga 13. sajandi truveeride ja minnesingerite ning prantsuse, saksa, hispaania ja inglise renessansiaja helimeistrite laule loodusest ja inimesest selle rüpes.

„Eesti metsa loo“ raames esitab ansambel teile muusikat sellest valikust:

Reveci venire du printemps – Claude le Jeune (c. 1530-1600)
Dindirindin – tundmatu autor 16. sajandi kogumikust Cancionerode Palacio
Un Sarao da la Chacona – Juan Arañés (15??-1649)
April is in My Mistress’ Face – Thomas Morley (1558-1602)
Well Fare the Nightingale – Thomas Ravenscroft (1582-1635)
Now is the Month of Maying – Thomas Morley
Winder wie ist nu dein kraft – Neidhart von Reuenthal (ca 1190 – ca 1240)
Owê dirre sumerzīt - Neidhart von Reuenthal
Im meyen – Ludwig Senfl (1486-1542)
Kalenda maya – Raïmbaut de Vaqueiras (ca 1160-1207)
A l’entrada del tens clar -  tundmatu 13 sajandi truveer


Hortus Musicuse koosseis:
 
Andres Mustonen – viiul
Olev Ainomäe – pommerid, shalmey, plokkflöödid
Imre Eenma – violone
Valter Jürgenson – tromboonid
Tõnis Kaumann – baritone
Tõnis Kuurme – dulzian,  rauschpfeiff, plokkflöödid
Riho Ridbeck – bass, löökpillid
Ivo Sillamaa – klavessiin, orel
Joosep Vahermägi – tenor

Ansambli kunstiline juht - Andres Mustonen

Lähemad üritused üle Eesti

CD Eesti metsa lugu