Metsatarkus: kuidas aidata lumekoorma alla jäänud aiapuid 02.03

Lume raskuse all puud kas murduvad (lumemurd) või koolduvad ja painduvad looka (nimetatakse ka lumevaalimiseks). Lumevaalimist esineb peamiselt metsanoorendikes ning kahjustused on tugevamad eelnevalt raietega hõrendatud puistutes. Hinnangute alusel kaalub 1m3 sulalund 400 kg.

Talvise sula korral võivad lumekoorma raskuse all murduda ka vanad puud;  suurem oht on kahjustusi saada mändidel, kuna nende oksad kasvavad küllalt rõhtsalt ning neile jääb lumi hästi pidama, kuuseoksad on allapoole längus ning sealt libiseb lumi kergemini maha. Lehtpuudele on ohtlik märg lumesadu varasügisel, kui puud on alles lehes. Väga harva on sama nähtust ette tulnud hiliskevadel, kui lumi sajab juba lehtinud puudele; sel juhul kaasneb lumekahjustusele tavaliselt veel ka külmakahjustus noortel lehtedel ja võrsetel.

Koduaias, parkides/haljasaladel on teatud juhtudel võimalik puid/oksi ja põõsaid raputada ja need seeläbi lumekoormast vabastada. Kõrgete ja suurte puude puhul on see aga ka koduaias võimatu. Linnaparkides kasutatakse teinekord korvtõstukeid ja redeleid, et lund puudelt alla saada ja lumekahjustusi vältida. Samuti kõnniteede lähedal ja haljasaladel, et vältida kahjustusi ja võimalikke ohte inimestele/varale.

  • Vältida tuleb kindlasti seda, et esimese ettejuhtuva vahendiga minnakse puutüve taguma, eesmärgiga okstelt lund alla saada. Suure tõenäosusega vigastate elava puu tüve pöördumatult, mis toob kaasa hilisema puu kuivamise ja hukkumise.
  • Kindlasti peab olema äärmiselt ettevaatlik ja tähelepanelik, et oleks tagatud ohutus. Puuoksi raputades või redeliga koduaias ronides võib olla mitmeid ohte; mõni suur oks murdub raputamise tulemusena ja kukub endale või mõnele rajatisele. Ettevaatlik peaks olema ka redelitega, et mitte libiseda ega kukkuda.