Ametid metsas: looduskeskuse juhataja 14.09
Looduskeskuse juhataja põhuülesanne on piirkonna loodust ja looduses liikumise võimalusi tutvustava, inimeste teadlikkust tõstva, väärtushinnanguid kujundava, loodusharidust pakkuva ning kõigile avatud looduskeskuse loomine jakäigus hoidmine.
Üks osa tööst on uute, huvitavate ja harivate
loodusõppeprogrammide koostamine. „Uute programmide väljamõtlemine on selline
töö, mida uisapäisa ette ei võta. See peab tulema ideena ja veidi küpsema.
Vahel tuleb idee teise programmi tegemise käigus, vahel lihtsalt looduses
liikudes,“ räägib
Loodushariduse eesmärk on avada inimeste silmad-kõrvad metsalooduse ja sellega seotud pärandkultuurile ning selgitada metsade majandamise põhimõtteid. Sest hoida osatakse ikka seda, mida tuntakse.
Oluliseks asjaks, millega pidevalt töötada, on ka ekspositsioon. RMK Kabli looduskeskuses on sellest kevadest avatud väljapanek, mis tutvustab huvilistele Pärnumaa lõunaosa, Põhja-Liivimaa imetabast ja kaunist loodust (mets, rannaniit, soo ja raba, luitemännik, lindude arktiline ränne). Ekspositsiooni täiendatakse pidevalt, sest ka loodus ise on pidevas muutumises. Loomulikult peab looduskeskuse juhataja korraldama eelarvest tulenevalt kogu asjaajamist, mis puudutab looduskeskust.
Tegevust igal aastaajal
Kevad, sügis ja talv on loodushariduses need aastaajad, kus looduskeskuse juhatajal ja tema abilistest retkejuhtidel on kibekiired päevad, sest käimas on erinevad loodusõppeprogrammid ja metsasõbra üritused.
Suviti naudivad paljud metsapuhkust. Et metsas uitaja
loodust võimalikult vähe häiriks, tuleb nad suunata nii endi kui ka
maastikukaitse seisukohalt sobivatesse kohtadesse puhkealadel.
„Looduskeskuse juhina on mu südameasjaks pakkuda külastajale
igal aastaajal ja igale eale midagi vaadata, kuulata ja teha. Olgu see
lasteaialaps või pensionipõlve pidav vanainimene,“ võtab
„Hommikul tööle sõites mõtlen juba eelnevalt, mis eelmine
päev pooleli jäi või mis tuleks kiiremas korras ära teha,“ kirjeldab Küllike
oma tööpäeva algust. Looduskeskuse töö ja looduses tegutsemine, inimestega
suhtlemine ja teadmine, et saad kellelegi kasulik olla on äärmiselt positiivne.
Kuid nii nagu igas teises töös, on ka siin pingelisemaid päevi. Kiiremad päevad
saabuvad koos kampaaniaprogrammidega, mil päevas on mitu erinevat programmi ja
eri vanuses lastegruppi. „Vahel on grupis ka sõnakuulmatuid, tähelepanu vajavaid
poisikratte. Sellistega kulub energia päris kiiresti, kuid programmi lõppedes
lähme alati sõpradena laiali. Sageli küsivad nad lõpus päris asjalikke küsimusi
ning lubavad järgmine kord jälle tulla,“ kirjeldab Küllike külastajaid.
Looduskeskust külastavad vanemad inimesed on aga elukogenumad ja oskavad lisada
omaltpoolt pikantseid juhtumeid loodusest ja loodusnähtustest.
Südamelähedane töö
Küllike ise on õppinud aiandust ja maastikukujundust. Lisaks läbinud erinevaid kursuseid, mis tihedalt loodusega seotud. Ameti valikul oli suur mõju nii elukeskkonnal kui lähedastel, kes on alati olnud metsaga seotud. „Võin öelda, et põlvnen metsameeste dünastiast, kus vanaisa, isa ja vend kõik on olnud ja on tänaseni metsa- ja jahimehed. Ja muidugi hobid, mis juba varases lapsepõlves välja lõid - taimedega tegelemine, puude-põõsaste tundmine, herbariseerimine, seente maailm ja looduskirjandus,“ selgitab ta.