RMK külastuskeskuste juures saab valguskunsti nautida jaanuari keskpaigani

Uudis
02.01.2025

Seitsmes erinevas RMK külastuskeskuses saab kuni 14. jaanuarini imetleda omapäraseid valgusinstallatsioone.

Valguslahendused on paigutatud valitud külastusekeskuste koduradadele ja kutsuvad väärtustama loodust, vaatama iseendasse ning märkama vaikust ja ilu, luues salapärase ja õdusa meeleolu.

„Tegemist on südamlikke sõnumeid edastavate tahvlitega ning neid saab tulla vaatama igal kellaajal. Kõige paslikum on seda teha muidugi hämaruse saabudes, nii on nende efekt kõige mõjusam,“ selgitab RMK loodusteadlikkuse spetsialist Liina Karrofeldt.

Valgusrada RMK Aegviidu külastuskeskuse juures
Valgusrada RMK Aegviidu külastuskeskuse juures. Foto: Stanislav Moškov

Kübekest valguskunsti saab imetleda Aegviidu külastuskeskuses Harjumaal, Alutaguse rahvuspargi külastuskeskuses Ida-Virumaal, Elistvere loomapargi külastuskeskuses Tartumaal, Kabli külastuskeskuses Pärnumaal, Mihkel Ranna dendraariumis Saaremaal, Oandu külastuskeskuses Lääne-Virumaal ja Viimsi külastuskeskuses Harjumaal.

Kel soovi, saab sisse astuda ka külastuskeskustesse, kuid selleks palume eelnevalt tutvuda külastuskeskuste lahtioleku aegadega RMK veebilehelt. Samalt leheküljelt tasub uurida infot ka teiste talviste ürituste kohta.

Praeguseks on valgustatud radu külastanud ligi 4000 inimest. Nendest kõige populaarsemateks on osutunud Aegviidu ja Oandu külastuskeskus ning Mihkel Ranna dendraarium.

„On hea meel, et rahval on jätkuvalt soovi veeta oma vaba aega looduses ning tullakse kogu perega RMK loodusradadele ja meie keskustesse loodustarkusi ja elamusi koguma,“ märkis Liina Karrofeldt.

Pildikesi valguskunstist ja toimunud üritustest näeb RMK fotogaleriis:

Lisaks eelnimetatud valgusradadele saab pimedal ajal külastada valgustatud Iisaku vaatetorni Ida-Virumaal ja Roiupalu õpperada Põlvamaal.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Miks on kinniaetud kraavidel paiguti peal vesi?

Metsiste jaoks sobivamaks muudetud alad, kus aeti kunagised kuivenduskraavid kinni, on tekitanud küsimusi, miks on seal kogunenud kohati vesi. On inimesi, kes muretsevad, et nüüd ei saa loomad neis metsades enam elada, sest endise kraavi asemel on maapinnale moodustunud suuremad veelombid.
27.04.2026
Uudis

Piiumetsa maastikukaitseala märgalad vajavad tervendamist 

Piiumetsa maastikukaitseala sood ja märgalametsad on varasemate kuivendustööde tõttu halvenenud seisundis ning vajavad taastamist.
24.04.2026