RMK võtab teadlased appi arvestuslangi ökoloogiliste mõjude hindamiseks
RMK teadusnõukogu ootab kuni 31. jaanuarini rahastustaotlusi RMK 2026-2030 aasta arvestuslangi ökoloogiliste mõjude hindamiseks. Projekti käigus töötatakse välja modelleerimise metoodika, mida saab rakendada 2026-2030 arvestuslangi erinevatel alternatiividel.
RMK juhatuse liikme Kristjan Tõnissoni sõnul lähtub rakendusuuringu tellimine RMK arengukavast. „Soovime veelgi enam pöörata tähelepanu looduskeskkonnale. Arvestuslangi ökoloogiliste mõjude hindamine on osa käekirja muutusest, mis tähendab otsuste tegemisel laiapõhjalisemat metsa erinevate väärtustega arvestamist. Palume teadlastelt tuge modelleerimise metoodika välja töötamiseks ning arvestuslangi alternatiivide ökoloogiliste mõjude analüüsiks. Rakendusuuringu toel saavad RMK otsused ja tegevused teaduspõhisemaks,“ märkis Tõnisson.
Arvestuslank tähendab uuendusraiega raiuda lubatud maksimaalset metsapindala riigimetsas. Uuendusraiete optimaalse pindala riigimetsas määrab igal aastal kliimaminister. Sellele eelnevad arvutused ja kooskõlastused RMK ja Keskkonnaagentuuri koostöös.
„Üks asi on lubatud hektarite arv, teine on raiete paigutamine ja elluviimine metsamaastikul nii, et selle ökoloogiline mõju oleks kõige väiksem. Seega arvestuslangi ökoloogiliste mõjude modelleerimine ja väljaselgitamine toetab riigimetsade jätkusuutlikku majandamist,“ selgitas Tõnisson.
Teadlaste taotlusi oodatakse kuni 31. jaanuarini 2025 e-posti aadressil teadus@rmk.ee, lisainfo ja vajaliku taotlusvormi leiab RMK kodulehelt. Taotlusi hindab RMK teadusnõukogu ja välised retsensendid.
RMK alustas sihipärase teadustegevuse toetamisega 2008. aastal. Tänaseks on rahastatud 21 rakendusuuringut kogusummas üle kolme miljoni euro.
RMK teadusnõukokku kuuluvad Eesti Maaülikoolist Diana Laarmann, Monika Suškevičs ja Reimo Lutter, Tartu Ülikoolist Jaan Liira, Kadri Runnel ja Kaido Soosaar, Tallinna Ülikoolist Jaanus Terasmaa, Tallinna Tehnikaülikoolist Üllas Ehrlich ning RMK-st Kristjan Tõnisson.
Pikemat selgitust arvestuslangi keskkonnamõju hindamise plaanist saab lugeda ajakirja Metsamees viimasest numbrist.
