Riigimetsa Majandamise Keskus avaldab teadaande metsaseaduse § 57 lõike 4 alusel. 

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) korraldab kirjaliku enampakkumise korras maatükkide kasutamiseks andmise pilliroo lõikamiseks ja varumiseks. Enampakkumise alghind on 1 euro hektari kohta aastas. 

Kasutusse antakse järgmised maatükid:

Matsalu rahvuspargi Matsalu siselahe ja roostike sihtkaitsevööndis:

1) Lääneranna vallas 37,86 ha kinnisasjast lähiaadressiga Lihulamere kirdeosa (katastritunnus 41101:002:0216, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV10816);

2) Lääneranna vallas 90,60 ha kinnisasjast lähiaadressiga Lihulamere kirdeosa (katastritunnus 41101:002:0216, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV10816);

3) Lääneranna vallas 65,00 ha kinnisasjast lähiaadressiga Kloostri meri (katastritunnus 41102:001:0121, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV10815);

4)  Lääneranna vallas 121,32 ha kinnisasjast lähiaadressiga Kloostri meri (katastritunnus 41102:001:0121, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV10815);

5) Lääneranna vallas 24,82 ha kinnisasjast lähiaadressiga Täkumere keskosa (katastritunnus 41102:001:0122, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV10819);

6) Lääneranna vallas 78,79 ha kinnisasjast lähiaadressiga Täkumere keskosa (katastritunnus 41102:001:0122, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV10819);

7) Lääneranna vallas 156,34 ha kinnisasjast lähiaadressiga Täkumere keskosa (katastritunnus 41102:001:0122, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV10819);

8) Lääneranna vallas 26,18 ha kinnisasjast lähiaadressiga Täkumere põhjaosa (katastritunnus 41102:001:0124, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV10822);

9) Lääneranna vallas 40,52 ha kinnisasjast lähiaadressiga Täkumere põhjaosa (katastritunnus 41102:001:0124, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV10822);

10) Lääneranna vallas 178,19 ha kinnisasjast lähiaadressiga Täkumere idaosa (katastritunnus 41102:001:0123, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV10820).

Nimetatud maatükkidel tohib pilliroogi varuda külmunud pinnasega püsiva jääkatte olemasolul kuni rändlindude (haned, luiged) saabumiseni, kuid mitte kauem kui 15. novembrist 1. märtsini. Külmumata maa pealt või veest lubatud varumine käsitsi või tehnikaga, mis ei riku pinnast, s.h ei tekita roopaid. Pilliroo lõikamisel jätta kasvama pilliroo saarekesed (lõigatud ala laius ei tohi ületada 50 meetrit, vahemaa järgmise lageda alaga peab olema vähemalt 25 meetrit) lindudele pesitsemiseks ja varitsemiseks. Pilliroo väljaveo ajal ei tohi rikkuda pinnast ja teid. Varutud pilliroogu ei tohi ladustada kaitsealale (v.a õue- ja põllumaad) kauem kui 15. aprillini.

Matsalu rahvuspargi Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis:
11)  Haapsalu linnas 1,26 ha kinnisasjast lähiaadressiga Matsalu rahvuspark 146 (katastritunnus 67405:001:0243, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV10530)

Matsalu rahvuspargi Kasari luha ja rannaniitude sihtkaitsevööndis:

12) Lääneranna vallas 34,89 ha kinnisasjast lähiaadressiga Matsalu rahvuspark 362 (katastritunnus 41102:001:0127, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV11146);

13) Lääneranna vallas 130,82 ha kinnisasjast lähiaadressiga Matsalu rahvuspark 363 (katastritunnus 41102:001:0128, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV11147). 

Nimetatud maatükkidel tohib pilliroogi varuda külmunud pinnasega püsiva jääkatte olemasolul kuni rändlindude (haned, luiged) saabumiseni, kuid mitte kauem kui 15. novembrist 1. märtsini. Külmumata maa pealt või veest lubatud varumine käsitsi või tehnikaga, mis ei riku pinnast, s.h ei tekita roopaid. Pilliroo lõikamisel jätta kasvama pilliroo saarekesed (lõigatud ala laius ei tohi ületada 50 meetrit, vahemaa järgmise lageda alaga peab olema vähemalt 25 meetrit) lindudele pesitsemiseks ja varitsemiseks. Pilliroo väljaveo ajal ei tohi rikkuda pinnast ja teid. Varutud pilliroogu ei tohi ladustada kaitsealale (va õue- ja põllumaade) kauem kui 15. aprillini.

Matsalu rahvuspargi Väinamere saarte sihtkaitsevööndis:

14) Haapsalu linnas 7,70 ha kinnisasjast lähiaadressiga Mustakivi-Laekarahu (katastritunnus 67405:001:0128, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV9825);

15) Haapsalu linnas 5,55 ha kinnisasjast lähiaadressiga Mustakivi-Laekarahu lõunaots (katastritunnus 67405:001:0237, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV10524);

16) Haapsalu linnas 0,47 ha kinnisasjast lähiaadressiga Matsalu rahvuspark 161 (katastritunnus 67405:002:0204, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV11765).

Nimetatud maatükkidel tohib pilliroogi varuda külmunud pinnasega püsiva jääkatte olemasolul kuni rändlindude (haned, luiged) saabumiseni, kuid mitte kauem kui 15. novembrist 1. märtsini. Külmumata maa pealt või veest lubatud varumine käsitsi või tehnikaga, mis ei riku pinnast, s.h ei tekita roopaid. Pilliroo lõikamisel jätta kasvama pilliroo saarekesed (lõigatud ala laius ei tohi ületada 50 meetrit, vahemaa järgmise lageda alaga peab olema vähemalt 25 meetrit) lindudele pesitsemiseks ja varitsemiseks. Pilliroo väljaveo ajal ei tohi rikkuda pinnast ja teid. Varutud pilliroogu ei tohi ladustada kaitsealale (v.a õue- ja põllumaad) kauem kui 15. aprillini.

Matsalu rahvuspargi Haeska sihtkaitsevööndis:

17) Haapsalu linnas 12,45 ha kinnisasjast lähiaadressiga Matsalu rahvuspark 271 (katastritunnus 67405:001:0171, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV11793),

18) Haapsalu linnas 11,12 ha kinnisasjast lähiaadressiga Haapsalu metskond 114 (katastritunnus 67405:001:0238, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV10527);

19) Haapsalu linnas 5,5 ha kinnisasjast lähiaadressiga Matsalu rahvuspark 202 (katastritunnus 67405:004:0068, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV11767). 

Nimetatud maatükkidel tohib pilliroogi varuda külmunud pinnasega püsiva jääkatte olemasolul kuni rändlindude (haned, luiged) saabumiseni, kuid mitte kauem kui 15. novembrist 1. märtsini. Külmumata maa pealt või veest lubatud varumine käsitsi või tehnikaga, mis ei riku pinnast, s.h ei tekita roopaid. Pilliroo lõikamisel jätta kasvama pilliroo saarekesed (lõigatud ala laius ei tohi ületada 50 meetrit, vahemaa järgmise lageda alaga peab olema vähemalt 25 meetrit) lindudele pesitsemiseks ja varitsemiseks. Pilliroo väljaveo ajal ei tohi rikkuda pinnast ja teid. Varutud pilliroogu ei tohi ladustada kaitsealale (v.a õue- ja põllumaad) kauem kui 15. aprillini.

Matsalu rahvuspargi Suitsu sihtkaitsevööndis

20)  Lääneranna vallas 72,12 ha kinnisasjast lähiaadressiga Matsalu rahvuspark 367 (katastritunnus 41101:001:0341, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV50197).

Nimetatud maatükil tohib pilliroogi varuda külmunud pinnasega püsiva jääkatte olemasolul kuni rändlindude (haned, luiged) saabumiseni, kuid mitte kauem kui 15. novembrist 1. märtsini. Külmumata maa pealt või veest lubatud varumine käsitsi või tehnikaga, mis ei riku pinnast, s.h ei tekita roopaid. Pilliroo lõikamisel jätta kasvama pilliroo saarekesed (lõigatud ala laius ei tohi ületada 50 meetrit, vahemaa järgmise lageda alaga peab olema vähemalt 25 meetrit) lindudele pesitsemiseks ja varitsemiseks. Pilliroo väljaveo ajal ei tohi rikkuda pinnast ja teid. Varutud pilliroogu ei tohi ladustada kaitsealale (v.a õue- ja põllumaad) kauem kui 15. aprillini.

Matsalu rahvuspargi Matsalu piiranguvööndis

21) Lääneranna vallas 3,21 ha kinnisasjast lähiaadressiga Täkulaiu (katastritunnus 41102:001:0131, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV11149).

Nimetatud maatükil tohib pilliroogi varuda külmunud pinnasega püsiva jääkatte olemasolul kuni rändlindude (haned, luiged) saabumiseni, kuid mitte kauem kui 15. novembrist 1. märtsini. Külmumata maa pealt või veest lubatud varumine käsitsi või tehnikaga, mis ei riku pinnast, s.h ei tekita roopaid. Pilliroo lõikamisel jätta kasvama pilliroo saarekesed (lõigatud ala laius ei tohi ületada 50 meetrit, vahemaa järgmise lageda alaga peab olema vähemalt 25 meetrit) lindudele pesitsemiseks ja varitsemiseks. Pilliroo väljaveo ajal ei tohi rikkuda pinnast ja teid. Varutud pilliroogu ei tohi ladustada kaitsealale (v.a õue- ja põllumaad) kauem kui 15. aprillini.

Nehatu looduskaitseala Nehatu piiranguvööndis:

22) Lääneranna vallas 7,4 ha kinnisasjast lähiaadressiga Lihula metskond 442 (katastritunnus 19502:001:0069, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV9055);

23) Lääneranna vallas 3,30 ha kinnisasjast lähiaadressiga Appikese (katastritunnus 19502:001:0154, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV11140);

24) Lääneranna vallas 6,66 ha kinnisasjast lähiaadressiga Mudamulgu (katastritunnus 19502:001:0156, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV11142);

25) Lääneranna vallas 41,29 ha kinnisasjast lähiaadressiga Siimukese (katastritunnus 19502:001:0157, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV11141). 

Nimetatud maatükkidel tohib pilliroogu varuda külmunud pinnasega püsiva jääkatte olemasolul kuni 15. aprillini. Igal aastal tuleb 80% roomassiivist jätta lõikamata, roogu varuda mosaiikselt. Pilliroo väljaveo ajal ei tohi rikkuda pinnast ja teid. Varutud pilliroogu ei tohi ladustada kaitsealale (v.a õue- ja põllumaad) kauem kui 15. aprillini.

Puhtu-Laelatu looduskaitseala Laelatu sihtkaitsevööndis:

26)  Lääneranna vallas 25,0 ha kinnisasjast lähiaadressiga Heinlahe (katastritunnus 19501:002:0332, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV10957);

27)  Lääneranna vallas 28,56 ha kinnisasjast lähiaadressiga Heinvee (katastritunnus 19502:001:0193, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV12669),

 

Nimetatud maatükkidel tohib pilliroogu varuda külmunud pinnaselt ja jää pealt 1. novembrist 31. märtsini. Pilliroo lõikamisel jätta kasvama pilliroo saarekesed (lõigatud ala laius ei tohi ületada 50 meetrit, vahemaa järgmise lageda alaga peab olema vähemalt 25 meetrit) lindudele pesitsemiseks ja varitsemiseks. Pilliroo väljaveo ajal ei tohi rikkuda pinnast ja teid. Varutud pilliroogu ei tohi ladustada kaitsealale (v.a õue- ja põllumaadele) kauem kui 31. märtsini.

Puhtu-Laelatu looduskaitseala Rame lahe laidude sihtkaitsevööndis:

28) Lääneranna vallas 0,08 ha kinnisasjast lähiaadressiga Ala-Saare (katastritunnus 19502:001:0137, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV10251);

29)  Lääneranna vallas 0,08 ha kinnisasjast lähiaadressiga Lõunasaare (katastritunnus 19502:001:0138, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV10252);

30) Lääneranna vallas 0,10 ha kinnisasjast lähiaadressiga Üla-Saare (katastritunnus 19502:001:0136, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV10250);

31) Lääneranna vallas 0,07 ha kinnisasjast lähiaadressiga Põhjasaare (katastritunnus 19502:001:0135, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV10249);

32) Lääneranna vallas 0,15 ha kinnisasjast lähiaadressiga Loperguse (katastritunnus 19502:003:0170, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV10259). 

Nimetatud maatükkidel tohib pilliroogu varuda külmunud pinnaselt ja jää pealt 1. novembrist 31. märtsini. Pilliroo lõikamisel jätta kasvama pilliroo saarekesed (lõigatud ala laius ei tohi ületada 50 meetrit, vahemaa järgmise lageda alaga peab olema vähemalt 25 meetrit) lindudele pesitsemiseks ja varitsemiseks. Pilliroo väljaveo ajal ei tohi rikkuda pinnast ja teid. Varutud pilliroogu ei tohi ladustada kaitsealale (v.a õue- ja põllumaadele) kauem kui 31. märtsini.

Silma looduskaitseala Tagalahe-Sutlepa sihtkaitsevööndis:

33) Lääne-Nigula vallas 2,84 ha kinnisasjast lähiaadressiga Silma looduskaitseala 21 (katastritunnus 52001:002:0204, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV51347);

34) Lääne-Nigula vallas 49,4 ha kinnisasjast lähiaadressiga Silma looduskaitseala 22 (katastritunnus 52001:002:0205, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV51348);

35) Lääne-Nigula vallas 5,12 ha kinnisasjast lähiaadressiga Silma looduskaitseala 20 (katastritunnus 52001:004:0364, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV51353);

36) Lääne-Nigula vallas 10,65 ha kinnisasjast lähiaadressiga Silma looduskaitseala 4 (katastritunnus 55201:001:0872, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV42670);

37) Lääne-Nigula vallas 7,87 ha kinnisasjast lähiaadressiga Kalda (katastritunnus 52001:005:0343, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV23657). 

Nimetatud maatükkidel tohib pilliroogu lõigata külmunud maa või jää pealt 15. novembrist 1. märtsini, püsiva jääkatte olemasolul kuni rändlindude (haned, luiged) saabumiseni, kuid mitte kauem, kui 15. aprillini. Külmumata maa pealt või veest võib pilliroogu lõigata käsitsi oma tarbeks 1. septembrist 15. novembrini. Pilliroo lõikamisel jätta kasvama pilliroo saarekesed (lõigatud ala laius ei tohi ületada 50 meetrit, vahemaa järgmise lageda alaga peab olema vähemalt 25 meetrit) lindudele pesitsemiseks ja varitsemiseks. Pilliroo väljaveo ajal ei tohi rikkuda pinnast ja teid. Varutud pilliroogu ei tohi ladustada kaitsealale (v.a õue- ja põllumaade) kauem kui 15. aprillini. Katastriüksusel 55201:001:0872 on lubatud pilliroo varumise osakaal 20%. 

Silma looduskaitseala Vööla-Kudani sihtkaitsevööndis:

38) Lääne-Nigula vallas 43,51 ha kinnisasjast lähiaadressiga Silma looduskaitseala 12 (katastritunnus 52001:004:0362, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV51204).

Nimetatud maatükil tohib pilliroogu lõigata külmunud maa või jää pealt 15. novembrist 1. märtsini, püsiva jääkatte olemasolul kuni rändlindude (haned, luiged) saabumiseni, kuid mitte kauem, kui 15. aprillini. Külmumata maa pealt või veest võib pilliroogu lõigata käsitsi oma tarbeks 1. septembrist 15. novembrini. Pilliroo lõikamisel jätta kasvama pilliroo saarekesed (lõigatud ala laius ei tohi ületada 50 meetrit, vahemaa järgmise lageda alaga peab olema vähemalt 25 meetrit) lindudele pesitsemiseks ja varitsemiseks. Pilliroo väljaveo ajal ei tohi rikkuda pinnast ja teid. Varutud pilliroogu ei tohi ladustada kaitsealale (v.a õue- ja põllumaade) kauem kui 15. aprillini. Lubatud pilliroo varumise osakaal on 20%.

Silma looduskaitsealal Kudani piiranguvööndis:

39) Lääne-Nigula vallas 13,38 ha kinnisasjast lähiaadressiga Silma looduskaitseala 23 (katastritunnus 52001:004:0363, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV51350). 

Nimetatud maatükkidel tohib pilliroogu lõigata külmunud maa või jää pealt 15. novembrist 1. märtsini, püsiva jääkatte olemasolul kuni rändlindude (haned, luiged) saabumiseni, kuid mitte kauem, kui 15. aprillini. Külmumata maa pealt või veest võib pilliroogu lõigata käsitsi oma tarbeks 1. septembrist 15. novembrini. Pilliroo lõikamisel jätta kasvama pilliroo saarekesed (lõigatud ala laius ei tohi ületada 50 meetrit, vahemaa järgmise lageda alaga peab olema vähemalt 25 meetrit) lindudele pesitsemiseks ja varitsemiseks. Pilliroo väljaveo ajal ei tohi rikkuda pinnast ja teid. Varutud pilliroogu ei tohi ladustada kaitsealale (v.a õue- ja põllumaade) kauem kui 15. aprillini.

Silma looduskaitsealal Haapsalu lahe piiranguvööndis:

40) Haapsalu linnas 34,09 ha kinnisasjast lähiaadressiga Haapsalu metskond 48 (katastritunnus 67401:009:0168, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV19249). 

Nimetatud maatükkidel tohib pilliroogu lõigata külmunud maa või jää pealt 15. novembrist 1. märtsini, püsiva jääkatte olemasolul kuni rändlindude (haned, luiged) saabumiseni, kuid mitte kauem, kui 15. aprillini. Külmumata maa pealt või veest võib pilliroogu lõigata käsitsi oma tarbeks 1. septembrist 15. novembrini. Pilliroo lõikamisel jätta kasvama pilliroo saarekesed (lõigatud ala laius ei tohi ületada 50 meetrit, vahemaa järgmise lageda alaga peab olema vähemalt 25 meetrit) lindudele pesitsemiseks ja varitsemiseks. Pilliroo väljaveo ajal ei tohi rikkuda pinnast ja teid. Varutud pilliroogu ei tohi ladustada kaitsealale (v.a õue- ja põllumaade) kauem kui 15. aprillini.

Silma looduskaitsealal Hundinuia sihtkaitsevööndis:

41) Lääne-Nigula vallas 87,13 ha kinnisasjast lähiaadressiga Silma looduskaitseala 2 (katastritunnus 55201:001:0879, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV43261). 

Nimetatud maatükil tohib pilliroogu lõigata külmunud maa või jää pealt 15. novembrist 14. veebruarini merikotka pesitsusaegse häirimise vältimiseks. Külmumata maa pealt või veest võib pilliroogu lõigata käsitsi oma tarbeks 1. septembrist 15. novembrini. Pilliroo lõikamisel jätta kasvama pilliroo saarekesed (lõigatud ala laius ei tohi ületada 50 meetrit, vahemaa järgmise lageda alaga peab olema vähemalt 25 meetrit) lindudele pesitsemiseks ja varitsemiseks. Pilliroo väljaveo ajal ei tohi rikkuda pinnast ja teid. Varutud pilliroogu ei tohi ladustada kaitsealale (v.a õue- ja põllumaade) kauem kui 15. aprillini. Lubatud pilliroo varumise osakaal on 20%.

Väinamere hoiualal:

42) Vormsi vallas 14,26 ha kinnisasjast lähiaadressiga Vormsi metskond 60 (katastritunnus 90701:001:0505, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV56184). 

Nimetatud maatükil tohib pilliroogu lõigata külmunud pinnasega kuni 15. aprillini. Igal aastal tuleb 80% roomassiivist jätta lõikamata, roogu varuda mosaiikselt. Pilliroo väljaveo ajal ei tohi rikkuda pinnast ja teid. Varutud pilliroogu ei tohi ladustada kaitsealale (v.a õue- ja põllumaadele) kauem kui 15. aprillini.

Karjatsimere hoiualal:

43) Lääne-Nigula vallas 23,33 ha kinnisasjast lähiaadressiga Haapsalu metskond 148 (katastritunnus 52001:003:0188, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV51203). 

Nimetatud maatükil tohib pilliroogu lõigata külmunud pinnasega kuni 15. aprillini. Pilliroo lõikamisel jätta kasvama pilliroo saarekesed (lõigatud ala laius ei tohi ületada 50 meetrit, vahemaa järgmise lageda alaga peab olema vähemalt 25 meetrit) lindudele pesitsemiseks ja varitsemiseks. Pilliroo väljaveo ajal ei tohi rikkuda pinnast ja teid. Varutud pilliroogu ei tohi ladustada kaitsealale (v.a õue- ja põllumaadele) kauem kui 15. aprillini. 

Kasutusse andmise põhitingimused on alljärgnevad:

  1. varutud pilliroogu ei tohi ladustada väljaspool roovarumise ala;
  2. pilliroo varumisel tekkivad jäätmed ja praht tuleb koristada koheselt pärast tegevuse lõpetamist;
  3. rentnikul on kohustus igal aastal teavitada Keskkonnaametit roolõikuse algusest;
  4. kasutusse antava maatüki paiknemine kinnisasjal fikseeritakse skeemil, mida käsitletakse rendilepingu lahutamatu lisana;
  5. rendileping sõlmitakse tähtajaga kuni 31.03.2024;
  6. renditasu maksmine toimub üks kord aastas vastava aasta 15. märtsiks rendileandja poolt esitatud arve alusel. Renditasule lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud suuruses;
  7. rentnikul on kohustus:
    7.1. tasuda lisaks renditasule rendilepingust tulenevate nõuete tagamiseks tagatisraha ühekordse renditasu ulatuses hiljemalt 5 (viie) päeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest. Rendileping sõlmitakse 30 päeva jooksul peale enampakkumise tulemuste kinnitamisest tingimusel, et tagatisraha on laekunud RMK arveldusarvele;
    7.2. tasuda maatüki kasutamisega seotud maksud (maamaks), kõrvalkulud ning koormised rendileandja poolt esitatud arve alusel, selles ettenähtud summas ja korras;
    7.3. lubada rendileandja esindajaid koos rentniku esindajaga takistamatult maatükile lepingutingimuste täitmise kontrollimiseks ja ülevaatuseks. Rentnikupoolsete rikkumiste avastamisel teeb rendileandja vastavad ettekirjutused, mis on rentnikule kohustuslikud, ning vajaduse korral võtab tarvitusele abinõud rikkumiste kõrvaldamiseks ja riigile kahju tekkimise vältimiseks;
    7.4. teatada viivitamatult rendileandjale looduskahjudest jm. õnnetustest, mis toimusid seoses maatükiga või mis mõjutavad lepingu kohast täitmist;
    7.5. hüvitada rendileandja nõudel kahju, mis on tekkinud rentniku või temaga seotud isikute tegevuse tagajärjel maatükile;
    7.6. pidada kinni õigusaktidega või rendileandja poolt kehtestatud ja avalikustatud tuleohutuse ja muudest asjakohastest eeskirjadest maatüki osas;
    7.7. mitte kahjustada oma tegevusega maatükil asuvaid ja sellega piirnevaid maaparandussüsteeme ja juurdepääsuteid;
    7.8. mitte anda maatükki allrendile või muul viisil kasutusse;
    7.9. teavitama viivitamatult rendileandjat rentniku õiguste ja kohustuste õigusjärgluse korras üleminekust, kusjuures õigusjärglane on kohustatud esitama oma andmed ning kinnituse, et õigusjärglane kohustub täitma kõiki lepingust tulenevaid kohustusi;
    7.10. lubama rendilepingu kehtimise ajal maatükil teostada geoloogilisi uuringuid ning üld- ja ehitusgeoloogilisi uurimistöid;
    7.11. tagastada maatükk rendileandjale rendilepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel (erakorralisel ülesütlemisel) vastavalt lepingu tingimustele.
  8. rendileandjal on õigus taotleda renditasu suurendamist lepingu sõlmimisest kolme aasta möödumisel ja vastavalt iga kolme järgmise aasta möödumisel vastavalt ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeksi muutusele alates lepingu sõlmimisest kuid mitte rohkem kui kolm protsenti (3%) korraga;
  9. rendileandjal on õigus erakorraliselt maarendileping lõpetada, kui maatüki kaitseala valitseja seda nõuab või on vajalik anda maatükk kasutusse poollooduslike koosluste hooldamiseks; 
  10. maatükk anda üle pärast rendilepingu sõlmimist ja tagatisraha tasumist tõendava maksedokumendi esitamist kirjaliku vara üleandmise akti alusel. Maatükk tagastada rentniku poolt lepingu lõppemise päeval vara üleandmise akti alusel, kusjuures rentnikul on kohustus tagastada maatükk seisukorras, mis vastab maatüki lepingujärgsele kasutamisele.

Enampakkumisel osaleja on kohustatud enne enampakkumise tegemist tutvuma enampakkumise tingimuste infoga RMK kodulehel ja hiljemalt enne lepingu sõlmimist maatüki looduses üle vaatama, et vältida edaspidiste arusaamatuste ja kahjude tekkimise riski. 

Enampakkumisel osalemiseks tuleb esitada RMK Läänemaa metskonda avaldus (avalduse vorm on kättesaadav RMK kodulehel http://www.rmk.ee/kuulutused/riigivara kasutusse andmine), mis sisaldab järgmisi andmeid:

1)     pakkuja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht ning kontakttelefon;

2)     kasutamiseks antava maatüki nimetus, lähiaadress ja katastritunnus ning suurus;

3)     maatüki kasutamisel ühe hektari aastatasu pakkumissumma, mis peab olema kirjutatud numbrite ja sõnadega eurodes täisarvuna (ilma eurosentideta). Juhul kui numbrite ja sõnadega kirjutatud summad erinevad, loetakse kehtivaks sõnadega kirjutatud summa;

4)     pakkumuse esitamise kuupäev, pakkumuse esitaja allkiri, esinduse korral esindusõigust tõendav dokument.


Pakkumused, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta otsustaja või korraldaja kinnitatud nõuetele või mille on esitanud isikud, kelle esindusõigus või tegutsemine juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel ei ole tõendatud, loetakse nõuetele mittevastavaks ning enampakkumises ei osale. 

Enampakkumisel osaleja võib esitada korraldajale protesti enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamise kohta kolme päeva jooksul enampakkumise tähtpäevast.

Enampakkumise tulemused kinnitatakse või jäetakse need kinnitamata hiljemalt viie tööpäeva jooksul enampakkumise läbiviimise tähtpäevast arvates. Vastavast otsusest saadetakse koopia enampakkumise võitjale.

Rendileping sõlmitakse isikuga, kellel ei ole varasemaid võlgnevusi ega muid lepinguliste kohustuste täitmata jätmisi rendileandja ees. 

Rendileping parimaks tunnistatud pakkujaga sõlmitakse hiljemalt kolmekümne päeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist. Rendilepingu vorm on kättesaadav RMK kodulehel http://www.rmk.ee/kuulutused/riigivara kasutusse andmine.

Kasutamiseks antava maatüki, enampakkumisel osalemise ja rendilepingu tingimuste ja kohta saab täiendavat infot RMK Läänemaa metskonnast e-posti aadressil: laanemaa@rmk.ee.    

Kirjalikud pakkumused tuleb esitada või saata kullerpostiga suletud ümbrikus hiljemalt 08.01.2019  kella 11.00-ks RMK Risti kontori aadressil Koidu 3, Risti, 90901 Lääne maakond. Ümbrikule märkida märgusõna "Maade kasutusse andmine. Maatüki nimetus. Mitte avada enne 08.01.2019 kell 12.00".

Pakkumuste avamine toimub 08.01.2019 kell 12.00 RMK Risti kontoris aadressil Koidu 3, Risti, Lääne maakond. 

Enampakkumine toimub vastavalt metsaseadusele ja RMK põhimäärusele.