Looduskaitsetööd

Seoses looduskaitseasutuste reformiga sai alates 1. veebruarist 2009 RMK ülesandeks praktiliste looduskaitsetööde korraldamine riigimaal. Nende hulka kuuluvad: 

  • kaitsealuste üksikobjektide hooldus (kord suve jooksul)
  • kaitsealuste parkide hooldus (vastavalt vajadusele)
  • liigikaitsetööd – liikide elutingimuste ja toitetingimuste parandamiseks tehtavad tööd nagu nt kaitsealuste orhideede kasvukohtades võsaraie ja harvendamine, must-toonekure toitumisaladel võsaraie, kahepaiksete kudetingimuste parandamiseks koelmute rajamine jne
  • koosluste hooldamine ja taastamine (nt metsakooslused, niidukooslused, puisniidud ja puiskarjamaad)
  • vaadete avamine – eriti loodusparkides jõgede-järvede kallastel ning Lõuna-Eesti kuplilisele maastikule
  • kaitsealade tähistamine ja tähiste uuendamine-parandamine

Looduskaitsetööde tegemist kavandab ja valmistab ette looduskaitse tegevusvaldkond, vajalikud tööd tellib metsamajanduse tegevusvaldkonna all olev looduskaitsetalitus.


2012. aastal kinnitati valitsuse poolt Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020, milles seatud eesmärgid on otseselt seotud RMK looduskaitselise tegevusega.

1) Ohustatud liikide kaitse, rõhk metsisel ja lendoraval, kelle senised kaitsemeetmed ei ole olnud tulemuslikud.

2) Elupaikade soodne seisund. Poollooduslike koosluste taastamisel ja hooldamisel pöörab RMK suuremat tähelepanu puisniitudele ja loopealsetele. Sooelupaikade taastamisel on prioriteetsed Soomaa rahvuspark ja Endla, Muraka ning Alam-Pedja looduskaitsealad, võimalusel ka teised rahvusvahelise tähtsusega Ramsari ja Natura võrgustiku sookaitsealad.

3) Elurikkuse kaitse majandusmetsades. Selle tagamiseks säilitatakse uuendusraiete lankidel säilikpuud ja lamapuit ning avamaastike servades ja veekaitsevööndites väärtuslikke kooslusi, hinnatakse metsaparandustöödel kavandatud tegevuse võimalikku mõju elurikkusele ning järgitakse kevadist raierahu.

4) Kaitsealade infrastruktuuri arendamine, rajades või rekonstrueerides teid, sildu, peale- ja mahasõite jne. Jätkub kaitsealade tähistamine ning kaitsealuste parkide ja üksikobjektide hooldamine ja eksponeerimine (suuremad Keila-Joa ja Toila Oru park).