Tamme paljand
Võrtsjärve idakaldal Tamme ja Neemisküla vahel asub Tamme paljand, mille serva mööda kulgeb ligi paari kilomeetri pikkune matkarada. Rajal olid käinud peale öist lumesadu kaks metsseakesikut, metskits ja rebane ning veidi kõrval suure pilliroovälja veeres oli jäljed jätnud saarmas – ja mina ka.
Tamme paljand tekkis, kui Võrtsjärv oli suurem ja sügavam ning tema lained tänapäevastest palju võimsamad. Veeni ulatunud Tamme voort kujundas järve lainete purustav toime, mille tagajärjel tekkis murrutusastang. Keskdevoni aruküla lademe paarkümmend varieeruva värvitooniga liivakivi paljandit on siin vaadeldavad 1,3 kilomeetri pikkusel rannalõigul, neist suurima astangu pikkus on 75 meetrit. Peale keskdevoni ladestu paljanduvad kuni 6 meetri kõrgusel pangal ka kvaternaari (2,588 miljonit aastat tagasi ja kestab jätkuvalt) lade, mis on peamiselt moreen eri mõõtu rahnudega ning murrutuskuhjena suuresti alla paljandi jalamile varisenud.
Tamme paljand on kuulsust võitnud tänu siit leitud rüükalade, vihtuimsete ja lõuatute kalade, kivististe leidudele. See on üks haruldasemaid keskdevoni (393,3-382,7 miljonit aastat tagasi) kalade leiukohti Eestis.
Nüüdisajal, kui veetase on alanenud ja murrutamine ammugi lakanud, lasub astangu ees kivine moreenkallas ning järve asemel näeme tuules lainetamas mitmesaja meetri laiust pilliroovööd.
Paljandi liivakivis on näha suuri ja paiguti tihedalt pisikesi augukesi, suurtesse urgudesse teevad pesa koloniaalselt pesitsevad kaldapääsukesed (Riparia riparia) ning väiksed on uuristatud peamiselt kaevurherilaste (Sphecidae) poolt.
