22. mai, 2023
RMK metsakasvatajad: kuusikuid on veel vara maha kanda
Uudised üraskite laastamistest meie kuusikutes on viinud selleni, et paljud metsaomanikud suisa kardavad istutada kuuske ja eelistavad muid puuliike. RMK metsakasvatajate hinnangul on kuusikuid aga veel vara maha kanda ning vähe sellest – kasutades hästi unustatud metsakasvatusvõtteid, on võimalik tagada kuusikute parem resistentsus ja juurdekasv.
Tekst: Sander Silm
Fotod: Elin-Saskia Silm
Artikkel ilmus RMK ajakirjas Metsanaine
Eesti kuusikutele kuulutatakse kurja. Kui uskuda meediat, siis sõnum on üks – kuusikutel poleks Eestis justkui mingit tulevikku, sest ürask sööb meie kuused nii või teisiti ära. Ka RMK statistika kinnitab, et üraskikahjustusega kuusikuid on palju. Praegu on RMK-l küpseid kuusikuid majandatavas ja piirangutega majandatavas metsas kokku ligi 26 000 hektaril. Aastatel 2021‒2022 on seal registreeritud kokku ligi 2000 hektaril üraskikahjustusi, kusjuures üle 50-aastastes kuusikutes on üraskikahjustusi 1800 hektaril ehk kokku pea 90 protsenti kõikidest üraskikahjustustest. Üle 60-aastaseid kuusikuid on nende hulgas ligi 1400 hektaril – üraskile meeldivad kuused, mille vanus on enam kui 60 aastat.
Veel veidi statistikat. Kui RMK-s on küpsusvanuse alusel raiutud kuusikutes keskmine palgi osakaal umbes 50 protsenti, siis küpsusdiameetri alusel raiutud kuusikutes on see ca 75 protsenti. Küpsusdiameetri on RMK metsades saavutanud enne küpsusvanust ca 10 protsenti kuusikutest ehk 2700 hektaril, kus keskmine rinnasdiameeter on vähemalt 26 cm.
RMK metsakasvatajatel ongi nüüd ambitsioonikas saja aasta plaan, kuidas kasvatada kuusikuid nii, et meie tuleviku kuusikud oleksid vastupidavad, elujõulised ja tagaksid suurima juurdekasvu. Nimelt püstitasid nad hüpoteesi, et kvaliteetse kuusepuidu saamiseks tuleb kuuskede küpsusdiameeter saavutada enne küpsusvanust. Siit tulenes ka teine hüpotees, et saamaks hakkama ühe harvendusraiega, on põhiline koht, mida kuusikute kasvatamises muuta, hoopis valgustusraiejärgne puude arv.
Kuusikute kasvatamise uus käekiri
1990. aastate alguses istutati Eestis tavapäraselt 3300 kuuske hektarile, kuid ajapikku hakkas istutusnorm vähenema, jäädes 2000–2500 piirimaile. Stiilinäidet taolisest kuusikust demonstreerisid RMK Edela piirkonna metsakasvatusjuht Priit Kõresaar ja metsakasvataja Peeter Lorents. 22 aastat tagasi istutas Priit Kõresaar koos Eesti Posti töötajatega just nimelt alljärgneval pildil näha oleva kuusiku ja 2012. aastal tehti kuusikus ka noorendiku hooldus, kus saeti välja valdavalt lehtpuu. Praegu on kuusikus keskmiselt 2800 puud hektaril. „Meie praeguste teadmiste juures võiks pärast hooldusraiet jääda hektarile 1200–1400 kuuske, siin on praegu kaks korda enam,“ rääkis Kõresaar.
Kuusikus, mis on nii tihe, et isegi lumi ei jõua maapinnale, on vaatepilt trööstitu. Kuuskede jämedus on veerandi võrra väiksem, kui sellises vanuses puistul peaks olema, ja elusvõra osakaal jääb alla kolmandiku.
Priit Kõresaare sõnul taolises puistus enam häid lahendusi kahjuks pole – harvendusraie võib kuusiku lõplikult untsu keerata. Kulub ju kuusel võra taastamiseks 5–7 aastat, samuti ähvardab harvendatud kuusikut lumemurd, tuuleheide ja lõpuks tuleb maha langenud puudesse ürask sisse.
Seega on praegu vajalik teha samm tagasi ja peame mõtlema, milline oli puude arv pärast valgustusraiet ja kas oleme metsakasvatusliku potentsiaali parimal viisil ära kasutanud. Ilmselt on palgi korral oluline ka see, et aastarõngad oleksid ühtlased, samas kui tiheda aastarõngaga küttepuit ei ole eriti väärtuslik.
Hoopis parem pilt on juba kuusikus, kuhu istutati enam kui 2000 taime hektarile ja paar aastat tagasi tehtud hoolduse käigus jäi hektarile 1600 taime. „Ideaal on muidugi 1200–1400, kuid me ei saa kohe sellist sammu astuda, sest kunagine kuuseistutuse seadus oli selline, et kui võtame midagi veel vahelt välja, jääb juba liialt vähe puid alles ja seega peame järk-järgult minema,“ rääkis Priit Kõresaar.
RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väädi sõnul kasvab küpses kuusikus keskmiselt 450–550 I rinde kuuske. Kuna metsateaduse soovitusel ei tohiks kuuse elusvõra valgustusraie ealises puistus langeda alla 60 protsendi ja liitus peaks olema valgustusraie järel 70, siis kui need parameetrid omavahel kokku viia, võiks pärast viimast valgustusraiet olla kuuskede arv umbes 1200 tk/ha.
Praegu istutakse RMK-s keskmiselt hektarile 1700 tugevat pott-põld-kuuske ja keskmiselt kasvab uuenenuks arvestamise hetkel 1490 kuuske hektaril. Kui pärast viimast valgustusraiet jääb keskmiselt 1200 kuuske, siis on Toomas Väädi sõnul taolises kuusikus harvendusraie hetkel puud elujõulised, elusvõrad sobiliku pikkusega ja juured tugevamad. „Kui oled sellises keskealises kuusikus, on see täpselt see, mida vaja. Olen veendunud, et sellises kuusikus teostame ühe harvendusraie ja kuusik jääb terveks,“ rääkis ta. Toomas Väät ei muretsenud sellises kuusikus ka kuuse laasumise pärast, sest sellise kuuse tüve alumine osa on nagunii laasunud ja siin mängib olulist rolli ka geneetika. „Nii toimetades tagame 50 aastaga elujõulise kuusiku, mis on ehk saavutanud küpsusdiameetri, saame rohkem palki ja ürask ei jõua enne kohale. Puu kasvab siis, kui on roheline ehk fotosünteesiv võra ning seda vee ja mineraaltoitainetega varustav juurestik,“ lisas ta.
Metsakasvatajad teavad, et kuusikute puhul kehtib reegel, et mida vähem torgid, seda parem on. Varem tehti kuusikutes kaks või koguni kolm harvendusraiet, kuid iga taoline raie oli kuusikule paras väljakutse, sest tööde käigus vigastatakse alles jäänud puid, metsamasinad tallavad juuri ning levima võib hakata juurepess. Ühe harvendusraiega piirdumine tähendab, et üks stressiallikas on kuusikul vähem.
Stiilinäide ukse all
Sõna otseses mõttes RMK Laiksaare kontori ukse all on stiilinäide, milline on kuusik, kui see istutada uute reeglite kohaselt. Kontori vahetus läheduses on proovitükk, kuhu üheksa aastat tagasi istutati jänesekapsa kasvukohale kuusik, kus kasvab praegu, pärast esimest hooldust, 1200 taime hektaril. Viie meetri kõrgused kuused annavad juba praegu välja latimetsa mõõdu, kuid Peeter Lorents tõdes, et taolisel kasvatamisel on ka teatud emotsionaalne raskus. „Olgem ausad, alguses sai ikka väga raske südamega töömehele öeldud, et võta see veel hõredamaks – oleme ju ise kõik selle istutanud –, kuid nüüd on näha, et see on ikka ainuõige tee,“ rääkis ta.
Peeter Lorents lisas, et taoline kasvatusmeetod toob metsakasvatusse uue paradigma. Kui seni on räägitud, et kuusemetsa raieküpseks saamiseks kulub sada aastat, siis nüüd võib rääkida küpsusdiameetrini jõudmisest juba 40 aastaga. Lisaks vähendab see oluliselt kulutusi metsakasvatusele, sest on vaks vahet, kas istutada hektarile 1700 või 2500 taime ja mitu korda on vaja teha hooldusraiet. Selle edu valemi taga on veel mitu olulist komponenti – mullaviljakus ja taimede kvaliteet, mis on RMK metsakasvatajate sõnul RMK-s väga kõrgel tasemel.
„Meie jätkame igatahes kuuskede istutamist ja kasvatamist uue käekirjaga. See aga ei lahenda praegu valmivate ja küpsete kuusikute üraski probleemi, kuid ilmselt jõuab praegu istutatud kuusik küpsusdiameetri saavutada enne, kui keegi selle teise probleemi ära lahendab,“ ütles Toomas Väät, kelle sõnul on RMK metsakasvatusel saja aasta plaan, kus juba nüüd mõeldakse, millised võiksid meie kuusikud tulevikus välja näha.
Segapuistute võimalused
Praegu on ligi 70 protsenti RMK kuusenoorendikest pärast viimast valgustusraiet segapuistud, kus kaaspuuliikide osakaal on enam kui 10 protsenti. Toomas Väädi sõnul on RMK-s mõeldud ka selles suunas, mis tasemel segapuistuid vaadata. „Eraldiselt püstitame ühe eesmärgi ja hakkame sellega liikuma. Kaaspuuliikide säilitamine on metsakasvatuslik otsus. Kui kvartalil on aga eraldised, kuhu sobib nii mänd, kuusk kui ka kask, võiks uuendada mosaiiksemalt. Äkki jääb tormi või üraski korral siis osa terveks. Tasub ka lahti mõtestada, mida tähendab segapuistute väiksem kahjustus. Kui eraldise koosseisus on 100 kuuske ja kõik on kahjustatud, siis on eraldise kogukahjustus 100 protsenti. Kui seal koosseisus on lisaks 30 kaske, siis on eraldise kogu kahjustus väiksem, 70 protsenti. Kõlab justkui hea. Aga reaalselt metsas tähendab see kase harvikut hukkunud kuuskedega,“ selgitas Väät.
Eestis on paljud metsaomanikud loobumas või vähendamas kuuse istutamist ja pigem istutatakse eelkõige kaske või katsetatakse suisa mõnede võõrliikidega. RMK metsakasvatajad sellise lähenemisega ei nõustu. „Üraskikahjustuste tõttu kuuse istutamata jätmine ja väitmine, et kuusikutel pole perspektiivi, on minu arvates praegu vale asja lahendamine, sest me jätame tunnistamata, millega tegelikult tuleks tegeleda,“ ütles Toomas Väät. Temale sekundeeris Peeter Lorents, kelle sõnul lõhume uute kuusikute istutamata jätmisega ära ka loodusliku toiduahela, sest toituvad ju kuuseseemnetest rähnid ja käbilinnud ning samuti on kuused pesapuuks paljudele linnuliikidele ja oravatele.
Toomas Väädi hinnangul ei pea paika ka väide, et kliimasoojenemise tõttu pole kuusikutel Eestis enam perspektiivi. Kuigi eri hinnangutel prognoositakse, et sajandi lõpuks tõuseb keskmine temperatuur Eestis ligi 1,5 kraadi võrra, mis tähendab, et Viljandi temperatuur on siis sama mis praegu Vilniuses, on praegu Leedus näha piisavalt ilusaid kuusikuid.
„Eesti on kuuse loodusliku areaali keskosas ja kui me soovime asendada kuuske, peaksime hakkama kasvatama mõnda puuliiki, millele Eesti oleks areaali serv,“ rääkis Toomas Väät, kelle sõnul puudub praegu teadmine, millisel puuliigil võiks siin minna paremini ning et keegi seda puitu ka sooviks.
Fotod: Elin-Saskia Silm
Artikkel ilmus RMK ajakirjas Metsanaine
Eesti kuusikutele kuulutatakse kurja. Kui uskuda meediat, siis sõnum on üks – kuusikutel poleks Eestis justkui mingit tulevikku, sest ürask sööb meie kuused nii või teisiti ära. Ka RMK statistika kinnitab, et üraskikahjustusega kuusikuid on palju. Praegu on RMK-l küpseid kuusikuid majandatavas ja piirangutega majandatavas metsas kokku ligi 26 000 hektaril. Aastatel 2021‒2022 on seal registreeritud kokku ligi 2000 hektaril üraskikahjustusi, kusjuures üle 50-aastastes kuusikutes on üraskikahjustusi 1800 hektaril ehk kokku pea 90 protsenti kõikidest üraskikahjustustest. Üle 60-aastaseid kuusikuid on nende hulgas ligi 1400 hektaril – üraskile meeldivad kuused, mille vanus on enam kui 60 aastat.
Veel veidi statistikat. Kui RMK-s on küpsusvanuse alusel raiutud kuusikutes keskmine palgi osakaal umbes 50 protsenti, siis küpsusdiameetri alusel raiutud kuusikutes on see ca 75 protsenti. Küpsusdiameetri on RMK metsades saavutanud enne küpsusvanust ca 10 protsenti kuusikutest ehk 2700 hektaril, kus keskmine rinnasdiameeter on vähemalt 26 cm.
RMK metsakasvatajatel ongi nüüd ambitsioonikas saja aasta plaan, kuidas kasvatada kuusikuid nii, et meie tuleviku kuusikud oleksid vastupidavad, elujõulised ja tagaksid suurima juurdekasvu. Nimelt püstitasid nad hüpoteesi, et kvaliteetse kuusepuidu saamiseks tuleb kuuskede küpsusdiameeter saavutada enne küpsusvanust. Siit tulenes ka teine hüpotees, et saamaks hakkama ühe harvendusraiega, on põhiline koht, mida kuusikute kasvatamises muuta, hoopis valgustusraiejärgne puude arv.
Kuusikute kasvatamise uus käekiri
1990. aastate alguses istutati Eestis tavapäraselt 3300 kuuske hektarile, kuid ajapikku hakkas istutusnorm vähenema, jäädes 2000–2500 piirimaile. Stiilinäidet taolisest kuusikust demonstreerisid RMK Edela piirkonna metsakasvatusjuht Priit Kõresaar ja metsakasvataja Peeter Lorents. 22 aastat tagasi istutas Priit Kõresaar koos Eesti Posti töötajatega just nimelt alljärgneval pildil näha oleva kuusiku ja 2012. aastal tehti kuusikus ka noorendiku hooldus, kus saeti välja valdavalt lehtpuu. Praegu on kuusikus keskmiselt 2800 puud hektaril. „Meie praeguste teadmiste juures võiks pärast hooldusraiet jääda hektarile 1200–1400 kuuske, siin on praegu kaks korda enam,“ rääkis Kõresaar.
Kuusikus, mis on nii tihe, et isegi lumi ei jõua maapinnale, on vaatepilt trööstitu. Kuuskede jämedus on veerandi võrra väiksem, kui sellises vanuses puistul peaks olema, ja elusvõra osakaal jääb alla kolmandiku.
Priit Kõresaare sõnul taolises puistus enam häid lahendusi kahjuks pole – harvendusraie võib kuusiku lõplikult untsu keerata. Kulub ju kuusel võra taastamiseks 5–7 aastat, samuti ähvardab harvendatud kuusikut lumemurd, tuuleheide ja lõpuks tuleb maha langenud puudesse ürask sisse.
Seega on praegu vajalik teha samm tagasi ja peame mõtlema, milline oli puude arv pärast valgustusraiet ja kas oleme metsakasvatusliku potentsiaali parimal viisil ära kasutanud. Ilmselt on palgi korral oluline ka see, et aastarõngad oleksid ühtlased, samas kui tiheda aastarõngaga küttepuit ei ole eriti väärtuslik.
Hoopis parem pilt on juba kuusikus, kuhu istutati enam kui 2000 taime hektarile ja paar aastat tagasi tehtud hoolduse käigus jäi hektarile 1600 taime. „Ideaal on muidugi 1200–1400, kuid me ei saa kohe sellist sammu astuda, sest kunagine kuuseistutuse seadus oli selline, et kui võtame midagi veel vahelt välja, jääb juba liialt vähe puid alles ja seega peame järk-järgult minema,“ rääkis Priit Kõresaar.
RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väädi sõnul kasvab küpses kuusikus keskmiselt 450–550 I rinde kuuske. Kuna metsateaduse soovitusel ei tohiks kuuse elusvõra valgustusraie ealises puistus langeda alla 60 protsendi ja liitus peaks olema valgustusraie järel 70, siis kui need parameetrid omavahel kokku viia, võiks pärast viimast valgustusraiet olla kuuskede arv umbes 1200 tk/ha.
Praegu istutakse RMK-s keskmiselt hektarile 1700 tugevat pott-põld-kuuske ja keskmiselt kasvab uuenenuks arvestamise hetkel 1490 kuuske hektaril. Kui pärast viimast valgustusraiet jääb keskmiselt 1200 kuuske, siis on Toomas Väädi sõnul taolises kuusikus harvendusraie hetkel puud elujõulised, elusvõrad sobiliku pikkusega ja juured tugevamad. „Kui oled sellises keskealises kuusikus, on see täpselt see, mida vaja. Olen veendunud, et sellises kuusikus teostame ühe harvendusraie ja kuusik jääb terveks,“ rääkis ta. Toomas Väät ei muretsenud sellises kuusikus ka kuuse laasumise pärast, sest sellise kuuse tüve alumine osa on nagunii laasunud ja siin mängib olulist rolli ka geneetika. „Nii toimetades tagame 50 aastaga elujõulise kuusiku, mis on ehk saavutanud küpsusdiameetri, saame rohkem palki ja ürask ei jõua enne kohale. Puu kasvab siis, kui on roheline ehk fotosünteesiv võra ning seda vee ja mineraaltoitainetega varustav juurestik,“ lisas ta.
Metsakasvatajad teavad, et kuusikute puhul kehtib reegel, et mida vähem torgid, seda parem on. Varem tehti kuusikutes kaks või koguni kolm harvendusraiet, kuid iga taoline raie oli kuusikule paras väljakutse, sest tööde käigus vigastatakse alles jäänud puid, metsamasinad tallavad juuri ning levima võib hakata juurepess. Ühe harvendusraiega piirdumine tähendab, et üks stressiallikas on kuusikul vähem.
Stiilinäide ukse all
Sõna otseses mõttes RMK Laiksaare kontori ukse all on stiilinäide, milline on kuusik, kui see istutada uute reeglite kohaselt. Kontori vahetus läheduses on proovitükk, kuhu üheksa aastat tagasi istutati jänesekapsa kasvukohale kuusik, kus kasvab praegu, pärast esimest hooldust, 1200 taime hektaril. Viie meetri kõrgused kuused annavad juba praegu välja latimetsa mõõdu, kuid Peeter Lorents tõdes, et taolisel kasvatamisel on ka teatud emotsionaalne raskus. „Olgem ausad, alguses sai ikka väga raske südamega töömehele öeldud, et võta see veel hõredamaks – oleme ju ise kõik selle istutanud –, kuid nüüd on näha, et see on ikka ainuõige tee,“ rääkis ta.
Peeter Lorents lisas, et taoline kasvatusmeetod toob metsakasvatusse uue paradigma. Kui seni on räägitud, et kuusemetsa raieküpseks saamiseks kulub sada aastat, siis nüüd võib rääkida küpsusdiameetrini jõudmisest juba 40 aastaga. Lisaks vähendab see oluliselt kulutusi metsakasvatusele, sest on vaks vahet, kas istutada hektarile 1700 või 2500 taime ja mitu korda on vaja teha hooldusraiet. Selle edu valemi taga on veel mitu olulist komponenti – mullaviljakus ja taimede kvaliteet, mis on RMK metsakasvatajate sõnul RMK-s väga kõrgel tasemel.
„Meie jätkame igatahes kuuskede istutamist ja kasvatamist uue käekirjaga. See aga ei lahenda praegu valmivate ja küpsete kuusikute üraski probleemi, kuid ilmselt jõuab praegu istutatud kuusik küpsusdiameetri saavutada enne, kui keegi selle teise probleemi ära lahendab,“ ütles Toomas Väät, kelle sõnul on RMK metsakasvatusel saja aasta plaan, kus juba nüüd mõeldakse, millised võiksid meie kuusikud tulevikus välja näha.
Segapuistute võimalused
Praegu on ligi 70 protsenti RMK kuusenoorendikest pärast viimast valgustusraiet segapuistud, kus kaaspuuliikide osakaal on enam kui 10 protsenti. Toomas Väädi sõnul on RMK-s mõeldud ka selles suunas, mis tasemel segapuistuid vaadata. „Eraldiselt püstitame ühe eesmärgi ja hakkame sellega liikuma. Kaaspuuliikide säilitamine on metsakasvatuslik otsus. Kui kvartalil on aga eraldised, kuhu sobib nii mänd, kuusk kui ka kask, võiks uuendada mosaiiksemalt. Äkki jääb tormi või üraski korral siis osa terveks. Tasub ka lahti mõtestada, mida tähendab segapuistute väiksem kahjustus. Kui eraldise koosseisus on 100 kuuske ja kõik on kahjustatud, siis on eraldise kogukahjustus 100 protsenti. Kui seal koosseisus on lisaks 30 kaske, siis on eraldise kogu kahjustus väiksem, 70 protsenti. Kõlab justkui hea. Aga reaalselt metsas tähendab see kase harvikut hukkunud kuuskedega,“ selgitas Väät.
Eestis on paljud metsaomanikud loobumas või vähendamas kuuse istutamist ja pigem istutatakse eelkõige kaske või katsetatakse suisa mõnede võõrliikidega. RMK metsakasvatajad sellise lähenemisega ei nõustu. „Üraskikahjustuste tõttu kuuse istutamata jätmine ja väitmine, et kuusikutel pole perspektiivi, on minu arvates praegu vale asja lahendamine, sest me jätame tunnistamata, millega tegelikult tuleks tegeleda,“ ütles Toomas Väät. Temale sekundeeris Peeter Lorents, kelle sõnul lõhume uute kuusikute istutamata jätmisega ära ka loodusliku toiduahela, sest toituvad ju kuuseseemnetest rähnid ja käbilinnud ning samuti on kuused pesapuuks paljudele linnuliikidele ja oravatele.
Toomas Väädi hinnangul ei pea paika ka väide, et kliimasoojenemise tõttu pole kuusikutel Eestis enam perspektiivi. Kuigi eri hinnangutel prognoositakse, et sajandi lõpuks tõuseb keskmine temperatuur Eestis ligi 1,5 kraadi võrra, mis tähendab, et Viljandi temperatuur on siis sama mis praegu Vilniuses, on praegu Leedus näha piisavalt ilusaid kuusikuid.
„Eesti on kuuse loodusliku areaali keskosas ja kui me soovime asendada kuuske, peaksime hakkama kasvatama mõnda puuliiki, millele Eesti oleks areaali serv,“ rääkis Toomas Väät, kelle sõnul puudub praegu teadmine, millisel puuliigil võiks siin minna paremini ning et keegi seda puitu ka sooviks.
Loe uuemat: Mägralinn Hirmustes
Loe vanemat: Video: Tagasivaade lahekaamerale
Lisa kommentaar