RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
11. august, 2015

Rabav raba

RMK Valgejärve loodusõpperada  tõestab, et ka tõsisel loodushuvilisel ei tasu pealinna lähedasi matkaradu alahinnata. 60 kilomeetrit – see pole kaugel.

Harjumaa ja Läänemaa piiril asuv Valgejärve maastikukaitseala on loodud 1981. aastal sealse unikaalse looduse säilitamiseks.

Parima ülevaate piirkonna loodusrikkustest saab aga läbides Valgejärve 6,5-kilomeetrise loodusõpperaja.

Teekond saab alguse ja lõppeb Turvaste järvede rühma kuuluva Järveotsa järve kõrvalt. Järveotsa järv on 16,9 ha suuruse veepeegliga 6,3 m sügavune metsajärv Selgküla oosi idaküljel.

Raja algus ei anna millegagi märku metsa- ja rabasügavustes peituvatest üllatustest. Valgejärveni jõudmiseks tuleb läbida 2-kilomeetrine infotahvlitega varustatud metsarada, mis tutvustab rajal leiduvaid metsatüüpe. Mets paistab silma sarapuu rohkusega. Küllap seepärast on Nissi valla vapil ka kolm pähklikest.

Edasi teeb rada silmuse - alla rappa ja Valgejärve juurde laskudes jõuame üle kilomeetri pikkuse laudteeni, mis viib väikse vaatetornini ja sealt edasi üle liivamägede raba äärest ringiga tagasi samasse kohta. Kui me otsustaks siinkohal rada vastupidises suunas läbida, siis jõuame raja suurematest vaatamisväärustest järve ning raba kõrval kõigepealt hundiaiani.

Hundiaed kujutab endast välimisest ja sisemisest aiast koosnevat ringi, kuhu keskele paigutati huntide lõksu meelitamiseks elussööt.

Hundiaed ja püstkoda

Hundiaia kohal oli vanasti Tori metsavahi koht, aga täna on siin lisaks traditsioonilise jahipidamisviisiga tutvumisele võimalik kohaliku kogukonnaga kokkuleppel kasutada hundiaia kõrval asuvat püstkoda.

Rajal vastupidises suunas liikudes jõuaks me peagi rajalt veidi kõrvale jääva väikse allikani ning vallseljandikule tõustes üle Rukkimäe taaskord enne mainitud vaatetornini.

Rukkimägi on Valgejärve äärsete liivamägede kõige kõrgem küngas, kuhu legendi järgi rahvas keerulistel aegadel vilja peitis. Nimepidi on tuntud ka teine kõrgem künkake Rauamägi, mille nimi viitab muistsele soomaagi kasutamisele.

Raja tõmbenumber on aga kahtlemata Valgejärve raba ja looduskaitsealune järv.

Valgejärv

Valgejärve järv on Turvaste järvedest suuruselt teine ja tema nimi viitab järveveele iseloomulikku värvi andvale "valgele mudale" ehk järvelubjale ehk järvekriidile. Seda lendmuda  on umbes kahe meetri sügavuses järves pooleteise meetri paksuselt põlvekõrguse veekihi all. 

Toite saab Valgejärv lubjarikastest allikatest ja järve valguvast pinnaveest.

Väljavool toimub Valgejärve oja kaudu Turvaste talu juures asuvasse kurisusse ja ilmub uuesti u 500 m kaugusel Tuha(a)ru allika(te)s ning liigub sealt edasi Vihterpalu jõkke.

Hele järvelubi

Järvelubi Valgejärve põhjas hakkas kujunema koos järve tekkega enam kui 9000 aastat tagasi peale viimast jääaega. Geoloogide hinnangul on Valgejärv erandlik, sest kui valdavas osas Eesti aladest lõppes järvelubja kujunemine 2500 aastat tagasi, siis vähestes kohtades, nagu Valgejärv, toimub see väikestviisi tänu järve voolavale lubjarikkale allikaveele edasi. 


Lubjatud onn

Järveäärses onnis saab oma silmaga kaeda kohaliku järvelubjaga lubjatud pinda.






Valgejärve raba on kõike muud kui tüüpiline raba. Raba serva ilmestavad tavapärastele igerikele rabamändidele ja vaevakaskedele lisaks paakspuud ja kohevad kadakad. Mätastel kasvab segamini terve plejaad Eesti metsa- ja rabamarju - murakad, pohlad, jõhvikad, sinikad ning kolm liiki putuktoidulisi taimi - harilik võipätakas, ümaralehine ja pikalehine huulhein. Järvevees kasvab samuti putukatest toituv taim – vesihernes (Utricularia sp).


Videos on näha vesiherne püünispõiekesed, vonklevad sääsevastsed ning lõpus ka püünisesse lõksu jäänud väike elukas.

Kõikjal torkab silma noana teravate lehtedega kaitsealune läänemõõkrohi (Cladium mariscus) ja valgel veepeeglil kaunid valged vesiroosid (Nymphaea alba L.)

Läänemõõkrohi ja sääsed








Väiksel sillal seistes on mugav jälgida järvel tegutsevaid kajakaid, piilparte ja haigruid ning kaldal toimetavaid sookurgi. Siin leidub haugi, linaskit ja lutsu.

Põnev on vahtida ripslooma Ophrydium versatile limapalle sillaaluses vees ja imestada eluvormide mitmekesisuse üle.

Valgejärve raba on üks põnevamaid leide oma kordumatus mitmekesisuses ja sinna jõudmise vaev seda väärt. Soovitan soojalt!

Kommentaarid

24 .august, 2016
Urve
Väga ilus ja muljetavaldav .Soovitan kõigile kes veel ei ole käinud.

Lisa kommentaar

Email again: