Üks põnevamaid sündmusi leidis aset paaril-kolmel päeval, kui kaamera lähedale rannasoppi tekkis “veealune söödaplats”. Madalasse kaldavette saabus hõbekogreparv, mis ei jäänud märkamatuks kalatoidulisele linnuhordile. Pidusöögist said osa jääkosklaparv, kala-, naeru- ja hõbekajakad, hall- ning hõbehaigrud ja küllap teisigi veel. Pimedal ajal infrapunavalguses välkusid siis saarma silmad.


Karvastest loomadest on kaamera ette sattunud kõige sagedamini rebased, šaakal on ära nähtud, kobrastki mõnel korral. Merikotkad jälgivad ümbrust harilikult kaugematel merekividel aga on ka rõõmustanud vaatajat siinsamas lähedal veepiiril.


Päikese loojanguaja värvid meeldivad muidugi paljudele vaatajatele, nõnda saabki õhtuks pööratud kaamera loojangu suunale, tüüne merega loojub päike ikka koos linnusiluettidega.