RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
26. mai, 2020

Paksu verd tekitav mardikas otse-eetris – kuuse-kooreürask

Kuuse-kooreüraski kaamera on üles seatud Rakvere lähedale Ussimäele. Talvel langetatud kuuse tüve ette pandud kaamera ootab kahjureid kuusemetsa servas oleva raiesmiku ääres, raiesmiku keskel ,üraskite seirealal asuvad ferromoonpüünised.
Viimase kuuekümne aasta kõige jahedamal kevadel alustas harilik kuuse-kooreürask (Ips typographus) oma laastavat tegevust tavapärasest hiljem. Teadaolevalt tulevad mardikad pinnasest välja ja hakkavad otsima sobivaid vähem elujõulisi kuuski, kui maapind on piisavalt soojenenud ning õhutemperatuur tõusnud 18 kraadini. Sellele kuusetüvele jõudsid esimesed üraskid auke puurima alles eile 25. mai varahommikul, kui kraadiklaas näitas vaid kümmet soojakraadi. Sobiv puu leitakse üles ülihea haistmise abil kuni kilomeetri kauguselt.

                                                                                                                Üraski augud kuuse koores

Eilse päeva jooksul närisid end kaamerast nähtaval väikesel pinnal koore alla vähemasti viis üraskit, mardikad kadusid kuuse koore sisse minutitega. 

                                                                                                                                                        Kuuse-kooreürask

                                                                                                                               
Tekkinud pruun näripuru augu servas annab aga tunnistust sellest, et emased mardikad puurivad koore all emakäiku, valmis käiku munetakse munad. Emakäigu järgi saab teada, kas üraskid närisid end koore alla enne või pärast kuuse kukkumist. Püstisesse puusse närib loom käigu ladva suunas ja pikali kukkunud tüvesse tüvega risti ülespoole selleks, et näripuru oleks kergem abiks võetud kattetiibade tagumise osa abil välja tõugata. Koorunud üraskivastsed teevad peenemad ja lõpus laienevad käigud risti emakäiguga olenematta sellest, kas puu on püsti või pikali. Vastsekäigu laienevas lõpus asub nukuhäll.

                                                                                                                     Üraskite käigud koores

Üraskikaamerat jälgides näeme, et siin sagib sageli üks teine putukas, kes on kuni 5,5 mm pikkuse kuuse-üraskiga võrreldes päris hiiglane, tema on sipelgale sarnanev üraskitest toituv sipelgmardikas (Thanasimus formicarius). Teine üraskite vaenlane on üraskikärbes (Medetera signaticornis), keda pole senini veel kaamera ees märganud.

                                                                                                                                Sipelgmardikas

Kuuse-kooreüraski võiks valida järgmisel aastal aasta putukaks. Igati hea mõte kuulsust kogunud mardikale rohkem tähelepanu pöörata ja temast rohkem teada saada liiatigi, et Eestimaal on seda metsakahjurit hämmastavalt vähe uuritud.

                                                                                                                             Ferromoonpüünis


                                                                                                                                                Püünis

                                                                                                                            Üraskid püünises

Ehk saamegi üraskikaamera vahendusel teada näiteks, kas mardikad lendavad kuusetüvele ka öösel, kui tihedalt üksteise kõrvale auke puuritakse või midagi hoopis huvitavat.

                                                                                Video salvestas Tavo Uuetalu

 

Lisa kommentaar

Email again: