RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
20. september, 2022

Maaülikooli tudengi Grete Jõgi praktika RMK looduskaitseosakonnas

Järgneva loo oma praktikast RMK looduskaitseosakonnas on kirjutanud Grete Jõgi.

Olen Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse eriala teise kursuse tudeng. Olin kaks nädalat RMK looduskaitseosakonnas erialapraktikal, ning minu peamiseks juhendajaks oli RMK Lääne-Eesti looduskaitse tööjuht Timo Asuja. Olen Timole väga tänulik tema aja, kogemuste ja seletuste eest, mida ta lahkelt minuga jagas. 

Praktikaga alustasime peale linnurahu, kuna just siis saab metsas töödega jätkata või alustada. Võidujooks käib ka ilmastikuga, sest metsas kasutatav tehnika on raske ning pehmema pinnase puhul võib see maad rikkuda. Peamiseks tööalaks jäi küll põhiliselt Saaremaa, kuid paar korda käisime ka Pärnu- ja Läänemaal. Praktikal tegelesin poollooduslike koosluste, puisniitude- ja karjamaade, taastamisega. 

Poollooduslikud kooslused, mida nimetatakse ka pärandkooslusteks vajavad liigirikka elustiku säilimiseks teatud määral inimese abi. Pärandkooslused koosnevad peamiselt põlisest elustikust ehk liigid, mis on saanud selle ala oma elupaigaks ilma tehislike protsesside ehk inimese otsese kaasabita. Peamiselt peetakse nendeks niitu, puisniitu ja karjamaad. Niidud püsivad tänu regulaarsele niitmisele ja puisniitude puhul tuleb sageli teha ka raiet, et niit kinni ei kasvaks ja ei segaks niitmist ja säiliksid liigirikkuse jaoks olulised tingimused. Karjamaadel on oluline regulaarne kariloomade karjatamine. Kuid selleks, et poollooduslike kooslusi hooldada tuleb sageli luua vajalikud tingimused nagu näiteks puude mahavõtmine, teede või sildade ehitamine, kraavide avamine või sulgemine. RMK loob need tingimused üldjuhul aladele, kus on rentnik olemas, et vältida uuesti kinnikasvamist. Iga ala on oma iseloomuga, see tähendab, et tuleb teha korralik eeltöö enne kui taastamist alustatakse, samuti teeb RMK peale taastamist vajadusel parandusi, et rentnikul oleks võimalik ala paremini hooldada. Tööalal, kus mina praktikal viibisin, oli RMK looduskaitsespetsialistiks Ants Animägi, kes vaatab iga töösse mineva objekti üle, koostab taastamistöö lähteülesande, kooskõlastab töö Keskkonnaametiga, hangib vajalikud load ning annab objekti üle Timo Asujale. Rendile antud ja RMK poolset taastamist vajavad objektid, pannakse hankesse ning kõige sobivama pakkumise teinud ettevõttega sõlmitakse vastav leping. 

Praktika jooksul pidime sõitma palju, kuid sel ajal jagas Timo enda teadmisi ja tööülesannete kirjeldusi minuga, mis tegi sõidud huvitavamaks. Minu esimeseks tööülesandeks sai Timo juhendamisel metsateatise tegemine, mille uurimist ja tegemist tuli ka hiljem ette. Peamiselt käisime vaatamas pooleli olevaid objekte, ning tänu sellele sain näha erinevas tööjärgus olevaid taastamisi. Samuti nägin ära peamised töövahendid, mida erinevates töö etappides kasutatakse. Näiteks Metsakülas sain jälgida eemalt, kuidas kettpurustiga purustati rohurinne, põõsaste oksad ja kännuvõsud. Toimus tormimurru koristus ja hakkepuidu väljavedu. Igal objektile tuli ära märkida vaheladu kui seda veel ei eksisteerinud. Metsaküla puisniidu puhul sain ära märkida vahelao ning selle süsteemi lisada, sain koolis omandatud teadmisi rakendada ja meelde tuletada, sest paljud toimingud käisid läbi QGIS-i.


Kettpurusti Metsaküla puisniidul.


Üldiselt saimegi praktika jooksul käia kontrollimas ja vaatamas, et töö sujuks ja tehtaks nagu kokkulepitud. Tööd käisid ka väljaspool objekte, st puitmaterjali kokkuvedamine ladudesse. Timo ülesandeks jääb kokkulaotud ümar- või hakkepuidu ladu mõõta ja seejärel arvele võtta, seda lasi Timo ka minul endal teha, selgitades sealjuures, mida märgistused ja lühendid tähendavad. Töövahenditeks sellel ülesandel olid kõrguslatt, mõõdulint, märkmik ja spreivärv. Tööülesannete täitmise tegid huvitavaks erinevad aspektid, sest laod asusid väga erinevates kohtades.

 

Ümarpuidu ladu Metsakülas, kus puit oli ladustatud sügavasse kraavi. T.Asuja juhendamas. Foto autor: A.Animägi


Männipaberipuu lao valvur Tahulas.

 

Praktika viimasel päeval käisime kindlaks tegemas, kas ja kus objektil, millel töid alustatakse võiks olla luuderohu asukoht. 

Praktika RMK looduskaitseosakonnas oli sisutihe ja väga põnev, kuid kahjuks jõudis siia blogisse vaid väike osa minu kogemustest ja teadmistest, mille praktika ajal omandasin. RMK-s oli väga tore, kõik inimesed, kellega kokku puutusin olid lahked ja sõbralikud. Väga tänulik olen oma praktikajuhendajale, kes andis võimaluse omandada teadmisi oma ala spetsialistilt, ning lisaks tahaksin tänada Ants Animäge, kellega oli au kohtuda ja huvitavatel teemadel vestelda.

Lisa kommentaar

Email again: