Vahest käib ainult rebaseid ja kährikuid nii kutsikatega kui ka ilma. Nemadki pole vaimustatud kuuseokste alla peidetud roiskuvast lihast.

Karuvaikus ei valitse pelgalt vaid meie veebikaamera ees, vaid igal pool rajakaameratega varustatud kohtades, kus asuvad loomade söödaplatsid. Karud käivad praegusel ajal rajakaamerate eest läbi juhuslikult ja harva, neid eriti ei huvita söödaplatsidel pakutav kraam. Jah, tuleb vahest ikka endale meelde tuletada, et karu pole ainult raipesööja ja murdja loom, vaid segatoiduline elukas. Eriti suure osakaaluga on taimne toit noortel karudel, varakevadel pistavad loomad metsatee ääres naadi noori lehti, metsamarjade valmimise aegu unustatakse “konservid”.    

Praeguseks on valmis saanud juba hulgaliselt erinevaid metsamarju. Puisraba servas älveste-laugaste kaldal on rabamurakad juba ülegi valminud, päikselistes mustikamännikutes on kõvasti enam-vähem valmis mustikaid, rannaliivikutel musti kukemarju, metsalagendikul metsvaarikaid – ja, karud ongi nüüd seal.

Nisupõldudel on juba nähtud karu tagumiku laiuseid radu, elukad istuvad põllus ja libistavad end tagumiku peal edasi ning kühveldavad samal ajal käppadega viljapäid suhu. Kaera- ja vikipõllus toimetatakse samaviisi.

Karud on siis mõnda aega marjamaal ja viljapõllus. 

Aga ega nüüd kõik metsaloomad pole ka kuhugi ära kolinud. Karukaamera naabruses on huntidel pesakond kutsikaid, nemad juba käivad vanematega koos pikematel tuuridel, aga siia kaamera ette pole veel jõudnud. Siin on kodupiirkond kahe vasikaga põdralehmale, ilvesele ning mägraperele.

Ringi uitavad ja mittepesitsevad sookured on leidnud söödaplatsi…

Üks huvitav tähelepanek, millele on jahindusspetsialist Lauri Valdur juhtinud on, et eelmisel talvel sündinud noortel karudel ei ole siiani kogu talvekarv vahetunud! 8. juulil paistis noore karu kaelal ja turjal veel vana karvkate.