Eile paigaldasime Saaremaal veebikaamerajaama kobraste elupaika ja loodetavasti saame selle vahendusel nende tegemisi jälgida ning näha-kuulda teisigi veega rohkem või vähem seotud elukaid: olgu nad siis konnade, imetajate ehk siis lindude seast. 

Esimene öö koprakaameraga andis lootust - enne südaööd oli väga lähedalt kuulda puud näriva kopra heli, konnade krooksumist, sookurgi, sinikael-parte ja kodukakku. 00.37 tiirutas kobras aga juba kaamera ees. Hommikul ja päevalgi mulistasid vees kalad, seljad veest väljas. Küllap olid särjed. 

Veebruari lõpus-märtsi alguses oli kobrastel innaaeg. Mai lõpus-juuni alguses sünnib neil 1-4 poega. On ju kena vaadata küll, kui koprapojad kuhila otsas ukerdavad või vees möllavad. 

Praegu me veel ei tea selle kuhilpesa elanikest kuigipalju, ehk saame nende tegemistest kevade ja suve jooksul rohkem aimdust. Selles kopraperes peaks olema praegusel aastaajal tiine emasloom, isasloom ja eelmise aasta pojad. Kui neist keegi pole otsa saanud, siis võiks siin läheduse tegutseda 5-6 looma.  

Kuhilpesast paremal on umbes kolmesaja ruutmeetri suurusel hõreda pillirooga kaetud alal kümnete kaupa kopraauke ja vagusid, millest vaid üksikute juures oli värskeid tegutsemise jälgi, küllap neid kasutatakse rohkem suveajal. Ühest kopraaugust lipsas hoopis mügri välja. Paarisaja meetri kaugusel väiksema kraavi kaldas langetati kuu eest kask, kaugemal metsatukas käidi hiljuti langetatud haaba järamas ja kevadisele lumele jälgi jätmas… 

Üks haabadest, mille võiks langetada paari-kolme tunniga, on juba kolm nädalat pooleli. Ei tea, mis aega see kobras ootab…