RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
19. juuli, 2021

Kõnnu järv ja raba

Kohanimeraamatu järgi on meil hetkel kaheksa Kõnnu nime kandvat paika; sekka veel samanimelisi loodusobjekte (nt järv) ja kõnnu-liitelisi kohanimesid (nt Taarikõnnu). Nii võib põhimõtteliselt mõnda Kõnnut kohata Virust Võruni. Antud juhul teen juttu Kõnnu-nimelisest paigast Raplamaal, mille keskmes on samanimeline rabajärv.

Maastikusõnale kõnd on pakutud mitmeid võimalikke tähendusi kandist ja keskkonnast lähtuvalt – levinud on ’kõrge, kuiv maa’ kui ka ’ülesharimata, kõlbmatu maa, metsamaa’; Hupeli järgi on kond maa, konno maa aga hoopis ‘vesine maa, mis vilja ei kanna’; Pall toob paralleeli soomekeelse sõnaga kontu : konnun ’mõis, maa’, mille vasteks Põhja-Eestis oleks kõnd : kõnnu.

Kõnnu järv asub Raplamaal Rabivere maastikukaitsealal Seli ehk Kõnnu rabas, mis on omakorda osa Rabivere rabast ja suuremast Hagudi soomassiivist, mille erinevad osad on omavahel kohati üsna tinglikult seotud.

Seega võib Kõnnu järve ja raba puhul paikapidavaks pidada pigem Hupeli tõlgendust maastikunimele kõnd.

Pikalehine huulhein

Kõnnu järve peetakse tüüpiliseks raba keskel asuvaks esmaseks jäänukjärveks, st jäänuk kunagisest suuremast soonõos asunud veekogust. Selle peaaegu ideaalselt ümmarguse rabajärve veepeegli pindala on ca 4 ha ja sügavust koos lendmudaga u 4 m. Erakordselt kuiva suve tõttu on võimalik üsna kuiva jalaga järvele ring peale teha.

Rabakas
Valge nokkhein

Parklast kaitsealuse Kõnnu tamme juurest järveni kulgev rada on osa RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkateest, mis on tähistatud valge-kollase-valge märgisega, mida tasub otsida raja ääres kasvavatelt puudelt. Rada kulgeb üle väikse niidu ja jõuab üsna pea metsa vahele ning viib piki kraaviperve otse järveni. Rajal tasub olla ettevaatlik, sest kõikjal varitsevad salakavalad puujuurikad, kes ainult ootavad võimalust ettevaatamatule matkasellile jalg taha panna.

Järveni jõudes tasub teha üks kosutav suplus ja jätkata siis jalutuskäiku Rabivere poole pikki laudteejuppi, kust avanevad avarad vaated rabale enne kui matkatee tõuseb rabaserva ja suubub edasi tihnikusse.

Järgmine peatus teekonnal on Rabivere lõkkekoht, mis asub u 9 km kaugusel Kõnnu tamme alusest parklast.

Paari päeva eest oli mets rabaservas täis linnulaulu. Kägu kukus lakkamatult, metsvintidid, väike-lehelinnud ja musträstastad laulsid palaval õhtuhakul sama andunult kui kevadel oleme harjunud neid kuulma.

Rägapardid

Lisa kommentaar

Email again: