RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
02. mai, 2023

Jõuab kõikjale, on ablas ja väga kapriisne

Nii iseloomustatakse kalu, kes aprillis kogunevad Eestis parvedesse, tungivad kanalitesse, jõgedesse, luhtadele ja otsivad seal kudemiskohta. See juhtub kohe, kui veetemperatuur jõuab umbes 12 kraadini. Särg tuleb! Kalamees, ära seda maha maga!

Ja kalamehed on valmis, nad lükkavad kõik muu edasi – mõni võtab puhkuse, mõni teeb tööluuse ja mõni on „haiguslehel“, kuid üldiselt kiirustavad inimesed mis tahes ettekäänet kasutades veekogude äärde. Niisugust kalameeste kogunemist saab näha ainult sel ajal.


Seda hõbedast kala püütakse aastaringselt, kuid kõige intensiivsemalt kudemisperioodil ja kudemisjärgsel näkkamisajal. Kõige tavalisem kalapüügivahend on ujukõng. Fotod: Anatoli Tarassov

Meie riigis liigub see protsess vaheldumisi lõunast põhja ja läänest itta. Juhtub nii, et Saaremaal ja Lõuna-Eestis on kalamehed juba särjepüügi lõpetanud, aga näiteks Ida-Virumaal pole veel alustanudki. Kudemise kestus ja särje selleaegse näkkamisaja intensiivsus sõltub ka ilmast. Tänavu on kevad varajane ja kiirelt tulnud, suhteline jahenemine saabus alles aprilli lõpus ja kalad jõudsid kudema varem, kuigi pean võimalikuks, et mitte kõik. Eelmistel aastatel olen püüdnud marjaga särgi kuni 10. maini.

Särg (Rutilus rutilus) on karplaste sugukonna levinuim kala. Rahvapärased nimetused: päris särg, valge särg, porisärg, muasärg, mudasärg, rabasärg, ants, rutas. Särjel on palju alamliike, näiteks taran ja Kaspia särg (Cyprinidae). Foto: Anatoli Tarassov

Kui aimad ära õige koha ja satud sinna õigel ajal kala püüdma, ei jää sa kindlasti saagist ilma. Särg viskub sellal kõige kallale, mida talle pakud: tõuk, vihmauss, kooreürask, puruvana, tainas, kruubid... Kord juhtus nii, et mul sai sööt otsa ja ma püüdsin närimiskummiga. Samas on särg kaval kala, mõnikord rebib ta sööda konksu otsast nii osavalt lahti, et sa ei pane tähelegi ja jääd haakimisega hiljaks. Kudemisaegne ja -järgne särje näkkamisaeg on parim algajatele õngitsejatele kalapüügi põhitõdede õpetamiseks ning pojale või tütrele selle põneva protsessi tutvustamiseks. Eemale arvutid ja nutiseadmed, elagu kalapüük ja ühinemine loodusega!

Oranži silmaiirise ülaosas on punane laik. Enne kudemist ilmuvad kevadise särje isaskalade kehale pärljad ogad, mis on katsudes karedad. Foto: Anatoli Tarassov

Olen märganud veel üht asja – iga aastaga on üha rohkem naisi, kes eelistavad oma vaba aega veeta õnge või spinninguga. Tundub, et varsti saab veel üks justkui puhtalt mehelik funktsioon ja varjupaik lõplikult kadunud olema.

Mulle meenub nali: „Ühel päeval läks mees ilma õngeta kalale ja tema naine kahtlustas kohe, et tal on kusagil varuõng.“ Nagu teada, on igas naljas..., seega, tüdrukud, ärge korrake teiste vigu – minge oma abikaasaga kalale ja pered saavad olema tugevamad! Ma kujutan ette, kuidas tugevam pool inimkonnast nende sõnade peale minu vastu koondub.

Särje lemmikkohad on värske ja puhta veega veekogud. Ta hoidub peamiselt vesikasvude vahele, vältides mudaseid tiike ja järvi. Foto: Anatoli Tarassov

Särje püüdmine on põnev, kuid tal pole töönduslikku väärtust ja teda kutsutakse isegi prügikalaks. Aga nii on vaid esialgu, ma arvan. Kui ma hiljuti nägin letil särge hinnaga 3,50 eurot kilo, sain aru, et kõik on muutumas. Toiduainete jätkuv hinnatõus suurendab paratamatult selle kala tähtsust kalameeste jaoks.

Särg on julgem kui näiteks latikas, kuid ka tema jaoks tuleb olla ka nähtamatu ja kuulmatu: vältige kirevaid riideid, lähenege püügikohale hääletult, hoiduge põõsaste taha ja jälgige, et vari veele ei langeks. Foto: Anatoli Tarassov

Särge võib praadida, keeta, suitsutada. Kuid kõige populaarsem ja minu arvates ka parim särje kasutusviis on kuivatamine (vahuse joogi austajad noogutasid tunnustavalt pead). Siiski tuleb meeles pidada, et särg, nagu ka mõned teised mageveekalad, tõmbab sageli ligi parasiite. Kuumtöötlemisel need hävivad, kuid vale kuivatamise ja suitsutamise protsessi korral jäävad probleemid alles. Laiuslaste (Diphyllobothriidae) perekonda kuuluvate paelusside oht püsib. Olge ettevaatlikud! Külmutamine võib aidata nakatumist vältida. Paelussi vastsed hukkuvad 10 miinuskraadi juures. Kala on soovitav hoida sügavkülmas ööpäeva. Samuti aitab tugev soolamine. Soovitatav on võtta soola vähemalt 12% kala massist ja hoida kala soolvees vähemalt 5 päeva temperatuuril üle +10 kraadi.


Kokkuvõtteks mõned huvitavad faktid särje kohta:
  • Särge leidub kogu Euroopas Lõuna-Inglismaast ja Püreneedest ida pool ning Alpidest põhja pool; Siberi jõgedes ja järvedes; Kaspia ja Araali mere basseinides.
  • Maksimaalne eluiga on 21 aastat.
  • Maailmarekordiks peetakse endise SDV rahvusrekordit, seal püüti ja registreeriti 2,58 kg kaaluv särg. 1939. aastal Soomes püütud särg oli rekordilähedase kaaluga ja vahel peetaksegi ekslikult maailmarekordiks 2,55 kg.
Kivi kotti!

Ja ärge unustage, et kalapüügil veedetud päeva võib vanusest maha lahutada.

Lisa kommentaar

Email again: