Hirvekaamera hooaeg lõppes

Blogi
26.04.2021
Maria Plink

Viimasel ööl enne hirvekaamera hooaja planeeritud lõpetamist peletas üks kiskjaloom hirved platsilt minema. Metsaservas luusiva looma udune kuju võib ju olla hunt, aga vaadake videot ja otsustage ise. Hundi jälgi on siin platsi lähistel sel talvel ennegi nähtud.



Veebruari viimastel päevadel hakkas hirvedel peale sarvede heitmise aeg ja märtsi keskpaigas oli loomi, kellel peas juba väikesed värsked karvased sarvemügarikud, oli nudipäiseid või ühe sarvega ning veel palju neid, kellel vanad ehted veel kindlalt peas.

Tänaseks on suurem osa seltskonnast juba sarved kaotanud ja möödunud aastate tähelepanekud näitavad, et viimased sarved kukuvad alles 10. mai paiku. 


Sarvede puudumine paistab tekitavat hirvepullide vahelises suhtluses üksjagu ärevust ja segadust. Just märtsis-aprillis võis näha tagajalgadel kepslevaid loomi, kes teineteist esijalgadega vihaselt nüpeldasid. Suhtlussegaduse käigus hüppas üks hirv ka üle porgandikasti. 


Lisaks hirvede tegemistele oli kuulda-näha ka teisi selle kandi metsaelanikke. Hirveplatsi haruldaste külaliste hulka kuuluvad jätkuvalt metssead, kes hooaja jooksul siiski korra hirveplatsile nuusima tulid – kaks emist ja neli-viis kesikut.

Detsembri keskel käis mäger, kodukakk poseeris porgandikastil, rebased näitasid pisut, kuidas neil jooksuaeg käib, kolm kitsekest lõbustasid vaatajaid tihti ka siis, kui kedagi teist ei olnud. 

PS: Hirvekaamera hakkab homme-ülehomme mägralinnaku elanikke jälgima…


Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

Piiumetsa maastikukaitseala märgalad vajavad tervendamist 

Piiumetsa maastikukaitseala sood ja märgalametsad on varasemate kuivendustööde tõttu halvenenud seisundis ning vajavad taastamist.
24.04.2026
Metsamees

Eesti metsandus asub noppima RMK teadus- ja arendustegevuse vilju 

Kujutage ette metsa, mis peab paremini vastu haigustele ja kliimamuutustele, kasvab kiiremini, tervemalt ning annab igal hektaril 10–30% rohkem kvaliteetset puitu.
22.04.2026