Programm

Ökosüsteemide taastamine on muutunud üheks keskseks looduskaitsepoliitika suunaks. Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks aastaks 2030 taastada vähemalt 30% kehvas seisundis elupaikadest. Eestis on tehtud suur töö soode, poollooduslikke koosluste ja vooluveekogude taastamisel.

PLENAARETTEKANDED:
Aveliina Helm (TÜ taastamisökoloogia professor) "Ökoloogilise taastamise kümnend ja looduse taastumise sajand: 4 väljakutset ja 5 võimalust."
Herki Tuus, Sander Sandberg "Veekogude taastamine - eile, täna ja homme."
Tiit Maran (Tallinna Loomaaia direktor) "5 õppetundi Euroopa naaritsa populatsiooni taastamisest."
Hanno Zingel (Keskkonnaministeeriumi nõunik) "Euroopa Liidu ja Eesti 3 põhieesmärki looduskaitses aastateks 2030 ja 2050 ning ökoloogilise taastamise roll nende täitmisel."
Heiki Hanso "5 sammu Väikese Väina suure mure leevendamise suunas."

ETTEKANDED
Neljapäev, 3. november 2022

Aeg	RUUM 200	RUUM 215
10:00	Saabumine ja registreerimine
11:00	Avasõnad (RMK juhatuse esimees Mikk Marran)
11:10	Praktilised juhised
11:15	Aveliina Helm "Ökoloogilise taastamise kümnend ja looduse taastumise sajand: 4 väljakutset ja 5 võimalust."
METSAD		POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED
11:50	Raul Rosenvald "Märgade metsade taastamisalade valikuprotsess."	Gunnar Sein "Pärandniitude majandamine numbrites Eestis eile, täna, homme"
12:10	Kadri Runnel "Soometsade taastamine Soomaal: muutused mullas neli aastat pärast kraavide sulgemist ja harvendusraieid."	Ragnar Kapaun "Niitmise perspektiiv looduslikeks muutunud poollooduslikel kooslustel."
12:30	Diana Laarmann "Kas metsade looduslikkuse taastamine Eestis on vajalik?"	Viljar Ilves "Liigirikkus või liikide rikkus?"
12:50	Pille Tomson "Põlengute rollist kooluste kujunemisel ja kujundamisel."	Elle Roosaluste "Taimkatte muutused taastatud Laelatu puisniidul ja nende analüüs."
13:10	Lõuna
14:05	Hanno Zingel "Euroopa Liidu ja Eesti 3 põhieesmärki looduskaitses aastateks 2030 ja 2050 ning ökoloogilise taastamise roll nende täitmisel."
SOOD		Iris Reinula "Maastikumuutuste mõju hariliku nurmenuku geneetilisele mitmekesisusele."
14:45	Marko Kohv "Soode taastamistööde mõju veele ja metsale."
15:05	Mati Ilomets "Seiresüsteemi rajamine Suursoo-Leidissoo LIFE projektialale."	Tsipe Aavik "Koos harrastusteadlastega nurmenukkude luurel - tulemused, kogemused ja õppetunnid."
15:25	Jüri-Ott Salm "Soode kuivendamise ja taastamise mõju kasvuhoonegaaside emissioonile ning taastamistööde süsiniku jalajälg."	Kadri Kuusksalu "Visad lahkujad niitude taastamislavalt."
15:45	Piret Pungas-Kohv "Kuidas kultuurilugu aitab soid taastada?"	Eike Tammekänd "Veidi ootamatu vaatenurk taastamisele – võõrliikide tõrje."
16:05	Postrite sessioon
17:00	Vaba aeg
18:10	Väljuvad bussid Narva-Jõesuust (Meresuu ja Noorus hotellide eest) Narva
19:00	Õhtusöök ja pidu TÜ Narva kolledžis
22:45	Väljuvad bussid Narvast tagasi Narva-Jõesuu hotellidesse

Reede, 4. november 2022

Aeg	RUUM 200	RUUM 215
9:00	Tiit Maran "5 õppetundi Euroopa naaritsa populatsiooni taastamisest."
SOOD		VEEKOGUD
9:35	Urmas Sellis "Linnuriigi suhtumine sootaastamisse LIFE MIRES näitel."	Ondrej Spisar "16 years of the experience with freshwater pearl mussels - nature conservation, management, breeding and conflicts of interest."
9:55	Meelis Leivits "Taastamise tulemuslikkus erinevate haudelinnustiku seirete vaatest."	Jouni Taskinen "Environmental factors affecting Margaritifera margaritifera glochidia and juveniles."
10:15	Liina Remm "Soode taastamise mõju kiilidele, rabakonnale ja päevaliblikatele."	Helen Vaaks "Lein looduskaitses ebapärlikarbi näitel."
10:35	Kohvipaus
11:00	Herki Tuus, Sander Sandberg "Veekogude taastamine - eile, täna ja homme."
11:35	Kaarel Sammet "Korrastatud jääksood muutuvad soodsaks elupaigaks ka selgrootutele."	Meelis Tambets "Kas anname kaladele nende elupaigad tagasi?"
11:55	Edgar Karofeld "Taastaimestumise edukusest suurtel korrastatud jääksoodel."	Martin Kesler "Lõhe ja meriforelli populatsioonide taastamine ja taastumine."
12:15	Anna-Helena Purre "CO2 sidumine taastatud turbatootmisaladel - tulemusi Eesti aladelt."	Ingmar Ott "Näited järvede tervendamise probleemidest."
12:35	Lõuna
13:30	Heiki Hanso "5 sammu Väikese Väina suure mure leevendamise suunas."
UUED VAATENURGAD		Mehis Rohtla "Märgalade taastamise olulisusest kalade kude- ja turgutusalade kontekstis."
14:10	Silvia Lotman "Looduskaitse kommunikatsioonist huvilistele."
14:30	Virve Sõber "Milline on hea elupaik tolmeldajatele?"	Lauri Saks "Pilguheit vastuoludele, mis looduse kaitsmisel ja taastamisel ette tulnud."
15:15	Lõppsõnad
15:30	Konverentsi tort ja kohv

TÖÖTOAD
Neljapäev, 3. november 2022. Ruum 110.
TÖÖTUBA JÄÄB ÄRA TÖÖTOA KORRALDAJA HAIGESTUMISE TÕTTU!

14:45–16:05	Konfliktijuhtimise kolm tasandit
	Konflikti juhtimisel tuleb osata nii tunnete reguleerimist kui ka piiride kehtestamist. Töötoas vaatame koos läbi miks, kuidas ja millal eelnimetatud oskusi kasutada. Luubi alla tuleb suhtlemine mures/äreva inimesega; häiriva/väljakutsuva käitumisega inimesega ja täiesti endast väljas inimesega. Töötuba viib läbi kliiniline psühholoog Airiin Demir (Verge Eesti koolituskeskus)

Reede, 4. november 2022. Ruum 110.

9:35–10:35	Looduse taastamise ja taastuvenergeetika sidumise võimalused
	Töötoas arutletakse looduse taastamisalade ja taastuvenergeetika ühendamise võimaluste üle. Horizon 2020 Grean Deal projekti WaterLANDS käigus taastatakse üle Euroopa 10500 ha kahjustatud märgalasid. Soovitakse luua taastamispraktikaid tulevasteks looduse taastamise tegevusteks. Toome töötoas kokku looduskaitse, maaomaniku ja energiatootja vaate tuule- ja päikesejaamade või hübriidjaamade rajamise võimalustest suurtel sootaastamise aladel Lavassaare ja teiste seniste Eesti kogemuste näitel. Töötuba modereerivad Kadri Leetmaa (TÜ ruumiplaneerimise ekspert WaterLANDS projektis) ja Jüri-Ott Salm (ELF märgalade programmijuht).
11:35–12:35	Kuhu ja milliseid puid Eestis istutada? Pikk vaade
	Puuistutamine on populaarne tegevus. Lisaks metsandusele on puude istutamine aina enam moes ka oma keskkonnajalajälje hüvitamisel ning kliimamuutuse leevendamisel. Milline puuistutamine on aga Eesti elupaikade ja liikide seisundit silmas pidades asjakohane ning milline on pigem loodust kahjustav? Milliseid puuliike ning nende kombinatsioone aga ka milliseid genotüüpe peaks Eestis edaspidi soosima? Kuhu Eestis üldse puid veel lisaks mahub ning kas ehk peaksime puuistutamise eesmärgi ümber sõnastama elupaikade taastamise eesmärgiks? Töötoa eesmärgiks on mõtestada, kuidas ja kas käivad kokku puude istutamine ning elurikkuse soosimise ja kliimamuutuse leevendamise vajadus Eesti looduses, maastikes ja linnades. Arutleme Eesti tingimustesse sobivaimate praktikate üle, mis aitaksid ka sisuliselt kaasa meie looduse hea seisundi ja kliimamuutustele vastupidavuse tagamisele. Töötuba viib läbi TÜ taastamisökoloogia professor Aveliina Helm.
14:10–15:10	Must-toonekure kaitse tegevuskava uuendamine
	Tegevuskava uuendamise tähtajaks on novembri keskpaik, mistõttu plaanitud uuenduste tutvustamine ja arutamine koos erinevate huvipooltega on oluline, et mitte leida vastuseisu siis, kui kava juba valmis on. Oluline rõhk läheb uues kavas toitumisalade säilitamisele ja taastamisele, ning selle tulemuslikkuse seirele. Kui see ei õnnestu, siis on tõenäoline must-toonekure kadumine meie faunast. Viimase 30 aasta arvukuse langus on olnud 4-5 % aastas ja see on pigem kiirenemas. Töötuba viib läbi Urmas Sellis Kotkaklubist.

Korraldaja jätab endale õiguse teha programmis muudatusi.
Konverentsi ei kanta internetis üle ja ettekandeid ei salvestata. 

Fotol: Sindi paisu ehitus 1922. aastal ja lammutamine 2018. aastal. Originaalfotod Marko Šorini fotokogust ja Keskkonnaagentuurist.