Seemnemajanduse peaspetsialist Aivo

Koostöös Eesti Maaülikooliga kasvatab ja uurib RMK tulevikupuid. Spetsiaalsetel katsealadel sirguvad meie metsade parimate mändide, kuuskede ja kaskede järeltulijad, mis saavad aluseks tulevasele metsapõlvele. Haiguskindlamad ja kvaliteetsemad puud seovad rohkem süsinikku. Selliste puude sirgumist RMK seemnemajanduse peaspetsialist Aivo hindamas käibki.


Aivo, töötad RMK-s puuseemnete ja tulevikupuudega, oled seemnemajanduse peaspetsialist. Kuidas Sa oma tänase tööni jõudsid?
Tegelesin RMK taimla- ja seemnemajanduse osakonnas 12 aastat metstaimede tootmisega ja nägin nende aastatega kõrvalt ka metsaseemnemajandust. See valdkond tundus huvitav ja tõsiseid väljakutseid pakkuv ning paar aastat tagasi tekkiski võimalus ise ka sel alal tegutseda. Praeguse töö juures tuleb varasem metsataimede tootmise kogemus kindlasti kasuks, sest tean, millist seemet kaasaegne metsataimekasvatus vajab.


Mis on Sinu peamised tööülesanded?
Kokkuvõtlikult on minu peamiseks tööülesandeks kindlustada, et Eestil oleks olemas kvaliteetne metsaseemne varu. Selleks ma planeerin ja koordineerin kõiki selle valdkonna tegevusi RMK-s. Minu tehtud plaane viivad ellu minu head kolleegid. Minu tegevus hõlmab seemlaid ja nende majandamist, järglaskatsealasid, metsast seemnevarumist, seemnete töötlemist (sh Kullenga käbikuivati), säilitamist ja turustamist.


Mis Su töö juures Sulle meeldib?
Mulle meeldib, et saan oma töös kaugele ette mõelda ja tegevusi planeerida. Lisaks on metsaseemnemajanduses palju uut ja huvitavat, saab ka uuendusi tehes ise valdkonda paremaks muuta. Igal selles valdkonnas tehtud muudatusel on kaalu, kuna see mõjutab kogu Eesti metsandust veel ka aastakümneid hiljem. Väga huvipakkuvad ja pika vaatega on minu jaoks koostöös Eesti Maaülikooliga rajatud olulisemate metsapuude järglaskatsealad. Kuna olen olnud seotud ka teadustööga, pean katsealasid ja koostööd ülikooli teadlastega meeldivaimaks osaks oma tööülesannetest.


Katsealade põhjal saame tulevikus rajada ja kasvatada majandusmetsi, mis on praegustega võrreldes tootlikumad, kvaliteetsemad ja haiguskindlamad. Sellised metsad on tähtsad kliimamuutuste võtmes, kuna seovad süsinikku kiiremini ja rohkem. Kvaliteetsest puidust saab ka rohkem teha kestvustooteid (ehitusmaterjal, mööbel jms), milles süsinik jääb seotuks pikema aja jooksul.


Aivo, mida sa teed siis, kui päevatöö on tehtud?
Olen nii hariduselt kui hingelt metsamees ja seetõttu on ka vaba aja veetmine peamiselt seotud metsaga – meeldib enda istutatud noort metsa hooldada ja küttepuid varuda, sageli lihtsalt metsas jalutada. Hobiks on kanade pidamine.