Uue metsa rajamisega seome lisasüsinikku ja leevendame kliimamuutusi
Hetkel on metsastamiseks planeeritud või juba metsastatud ca 4300 hektarit mittemetsamaad, kus seni on olnud kasutuseta väheväärtuslikud põllu- ja rohumaad, karjäärid ning jäätmaad.Teame, et mets seob süsihappegaasi, puhastab õhku, pakub kaitset kuuma ja tuule eest ja leevendab stressi. Uue metsa rajamine on võimalus siduda lisanduvat süsinikku ja leevendada kliimamuutusi. Seda tehes seome hektari kohta ligikaudu 400 t CO₂ metsa raieküpsesse ikka jõudes.
Mittemetsamaade eesmärgistamist on tehtud RMK-s 2018. aastast ning läbi selle on metsastatud või planeeritud metsastamisele juba ligikaudu 4300 ha mittemetsamaad. RMK täpsustab looduslikule arengule jäetud maade eesmärkide ülevaatuse põhimõtteid ning peab otsuste tegemisel – kas ala metsastada või mitte - silmas ka loodusväärtuste ja pärandmaastike vaadet.
Kas teadsid, et RMK eestvedamisel istutatakse igal aastal riigimetsa üle 20 miljoni metsataime, mis aitavad hoida Eesti kliima tasakaalus? See on näiteks 2 korda sama palju kui Rootsis on elanikke.
RMK mittemetsamaade metsastamise töörühma tehtud analüüsist selgus, et kui hetkel on juba metsastamisele saadetud ligikaudu 4300 ha mittemetsamaid (millest ca 1100 ha on tänaseks metsastatud), on meil veel potentsiaali tulevikus suunata metsastamisele 2000 ha mittemetsamaid. Hetkel on kõige rohkem uut metsa rajatud väheväärtuslikele kasutusest väljas põllu- ja rohumaadele, kus oleks praeguse seisu juures metsastamise potentsiaali veel 650 hektaril. Looduskaitsealadel eelistame pigem väheväärtuslike maade rentimist ning looduslikule arengule jätmist, kuid väljaspool looduskaitsealasid, kui looduslikud tingimused lubavad, suuname metsastamisele eelkõige põõsastikud. Metsastatud on ka endiseid karjääre ja jäätmaid. Ka jääksoode puhul on suur potentsiaal kliimamuutuste leevendamiseks – jääksoode taastamise või metsastamise taga peab olema teaduslik otsus, et me vähendame seal süsiniku heidet ja suurendame sidumist ning ka praegu on RMK-l käimas uuringud koostöös Tartu Ülikooliga jääksoode süsiniku emissioonide hindamiseks.RMK töörühm uuris ka rajatiste aluste maade metsastamise ja kasutuselevõtu potentsiaali, näiteks elektriliinide (330kV – ligi 1500 ha) all saaks kasvatada kuni 10 meetri kõrgust metsa. Hetkel nende maade kasutuselevõtt ära ei tasu, kuid tulevikuks on meil teadmine nende maade kohta olemas. Töörühm analüüsis eraldi ka soo kõlvikut. Analüüsiks kasutati lidarilt hinnatud metsa kõrguse andmeid. Tulemusena leiti, et soo kõlviku puhul on meil kõrgusandmete alusel hinnatud metsa tagavara ligikaudu 3,2 miljonit tihumeetrit ning ka seda süsiniku sidumise potentsiaali peaks RMK arvestama.
On hea teada, et oleme juba rajanud 893 ha uut metsa aladele, kus seda kunagi pole olnud, ning lähiaastatel teeme seda veel üle 5000 hektaril, mis kõik aitab meil siduda süsinikku ning leevendada kliimamuutuseid.
Soovitus: kliimasõber istutab puid! RMK korraldab igal aastal kõigile huvilistele avalikud istutustalgud, lisainfo kevadel RMK kodulehelt.