Hakka kliimakangelaseks

Igas Eesti inimeses peitub supervõime, mis aitab meie loodust hoida. Selleks pole superkangelase kombel lendamine ega aja peatamine, vaid hoopis enda ökoloogilise jalajälje vähendamine.

Sina suudad pidurdada kliimamuutusi!
Tegu pole soovunelmaga, sest teadlik tarbimine omab reaalset mõju meie kliimale. Eelistades puitmassist- või kiust tooteid kunstlikest materjalidest valmistatud toodetele, väheneb õhku paiskuv kasvuhoonegaaside kogus.

Kas teadsid, et just tekstiili tootmine on üks kõige saastavamaid tööstusharusid maailmas? Tekstiilitööstuses toodetakse aastas 1,2 miljardit tonni CO2, mida on rohkem kui rahvusvahelises lennunduses ja meretranspordis. Ainuüksi ühe teksapaari tootmisest kuni pükste äraviskamiseni tekib hinnanguliselt 33,4 kg CO2, mis on võrdne umbes 111-kilomeetrise autosõiduga.

Kuna suur osa tekkivast süsihappegaasist on seotud kanga tootmisega, siis väljendub sinu supervõime juba selles, kui riideid ostes nende koostist teadlikult vaatad. Järgmisel korral uusi riideid soetades eelista viskoosist ja lyocellist tooteid, mis on toodetud tselluloosimassist. Neid biolagunevaid kangaid kasutades ei teki loodusesse ka prügi juurde.



Sina suudad kinni püüda õhus oleva liigse CO2!
See supervõime väljendub puude istutamises, sest just mets seob endasse õhust süsinikku.

Süsinik atmosfääris on loomulikult vajalik, et kogu Maa peale kiirgav soojus kohe minema ei lenduks, aga selle liigne hulk võib kliimasüsteemi pea peale pöörata. Mets on Eesti süsinikupank ning just noored kasvavad puud seovad enim õhus olevat süsinikku.

RMK eestvedamisel istutatakse igal aastal üle 20 miljoni metsataime, mis aitavad hoida Eesti kliima tasakaalus. See on näiteks 2 korda sama palju kui Rootsis on elanikke. Juba 17. mail kogunevadki kliimakangelased RMK metsaistutuspäeval kolmes kohas üle Eesti – Jägala külas Harjumaal, Juurus Raplamaal ja Võõpste külas Tartumaal.

Eestis riigimetsa tagavara – ja ühtlasi süsinikuvaru neis – on suuresti tänu metsamajandusele viimase 60 aasta jooksul pea neljakordistunud.



Sina suudad taltsutada kasvuhoonegaase!
Inimtegevuse tagajärjel õhku paiskuva CO2-ga võitlemise võti peitub inimeste käitumisharjumuste muutmises.

Üha tavalisem on perekonnas mitme auto omamine ja jalgsi läbitavate vahemaade vähenemine. Igapäevasel mugavusel on aga oma hind. 2017. aastal oli Eesti summaarne kasvuhoonegaaside heitkogus 20,9 miljonit tonni. Suurima saastaja, elektri- ja soojatootmise järel, oli teisel kohal aga transpordivaldkond, mille osakaal kogu Eesti heitkogustest oli 11,7% (Keskkonnaagentuur). Ühe inimese keskmise aastase autosõiduga tekkiva süsiniku saab tasa teha istutades aastas vähemalt 30 puud. Kogu oma eluaja jooksul seega ligi 2000 puud.

Harjumuste muutmine nõuab pikka pühendumist, kuid kannab pikaajalist mõju. Oma supervõime valla laskmiseks piisab aga juba väikestest muudatustest – hommikul tööle minnes eelista võimalusel ühistransporti; tee oma sõidud mugavaks ja jaga autot sõbraga; väikeseid vahemaid läbi jalutades.


Igaühes meist peitub kliimakangelane – lase oma supervõimed valla!