Raidmete müük
Taastuvate energiaallikate osatähtsuse suurenemisega ja koostootmisjaamade rajamisega Eestis on suurenenud nõudlus raidmete ja hakkpuidu järele.
2010. aastast alates teostab RMK raidmete müümist tarnekohaga ostja juures ja korraldab raidmete hakkimise ja hakkpuidu transpordi ostja juurde hanke korras.
2010. aastal moodustasid hakkpuit ja raidmed RMK metsamaterjali müügikogusest 9%, ligi 0,3 mln m³.
Raidmete teoreetiline määr kogu raiest moodustab 15-20%, selles varutavate raidmete määr hinnanguliselt on ca 12% (kogumiskoht peab olema varuga minimaalselt 40 m³ ja tagavaraga minimaalselt 30 m³/ha) ja realiseeritavate raidmete määr sesoonsusest lähtuvalt korrigeerituna hinnanguliselt ca 8% (lähtuvalt pinnasest ja teede olukorrast).
Selle mudeli järgi oleks RMK-l potentsiaali realiseerida kuni 220 tuh m³ raidmeid aastas. Metsakaitseliste piirangute ja majandusliku tasuvuse piiri tõttu kogu mahtu kasutada ei saa, kuid tänase kasutusega võrreldes on kasvuruumi piisavalt. RMK on hinnanud raidmete varumisel saavutatavaks mahuks aastaks 2012 ca 150 tuh m3.
Raidmete ja võsa kogu potentsiaali kasutuselevõtu eeldusteks on, et tarbijaid on piisavalt ja tarbimiskoha kaugus asub võimalikult lähedal ressursile. Raidmetest ja võsast energia tootmine peab olema kasumlik nii hakkpuidu müüjale kui energia tootjale.
Lisaks raielankidelt saadavale biomassile kasvab hakkpuiduks sobivat puitu ka trassidel (elektriliinid ja gaasitrassid) ja raadamisobjektidel. Selle ressursi kasutusele võtmine energiapuiduna sõltub juurdepääsuteede olemasolust, ladustamise võimalustest ja energiapuidu tootmiseks vajalikust ajavarust.