Interreg IV A
Eesti-Läti programm
RMK alustas pärandkultuuri inventeerimises piiriülest koostööd Läti riigimetsa haldajate ja Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala administratsiooniga. 2008. aastal esitati ühine projektitaotlus Eesti-Läti programmile eesmärgiga soodustada piiriregioonide omavahelist sidusust. Projekt sai heakskiidu 2009. aasta veebruaris.
Pärandkultuuri inventeerimise projekti kogumaht on ligi 15 miljonit krooni, millest 85% katab Euroopa Regionaalarengu Fond ning 15% moodustub partnerite omafinantseeringust. Projekt hõlmab Eestis Põlva, Tartu, Valga ja Võru maakonda ning Lätis Limbaži, Valmiera, Valka ja Alūksne piirkondi. Projekti kestus 24 kuud, algus 01. märts 2009 ja lõpp 28. veebruar 2011.
Ühisprojekt „Pärandkultuuri väärtused ühise keskkonna- ja kultuuriruumi osaks“ põhineb meie ühisel taustal - Eestil ja Lätil on suhteliselt sarnane kultuuriruum, kõrge metsasus ja metsanduse suur osatähtsus majanduses. Teisalt on sarnane ka probleem seoses üha suureneva linnastumise ja maaelu hääbumisega, mis tähendab omakorda kohapealse kogukonna vähenemist ja koos sellega teadmiste hääbumist kohalikest lugudest, legendidest, loodus- ja kultuuriväärtustest ehk mittekaitstavast pärandkultuurist.
Projekti üldeesmärk on kaardistada ühtsel metoodikal Lõuna-Eesti ja Läti regioonide pärandkultuur, luua selle teadvustamiseks andmebaas ning piiriülene hooldamis- ja hoiuala, kus propageeritakse metsade säästvat ja mitmekülgset kasutust ning käivitatakse koostööprojektid Eesti ja Läti metsaomanike ja ettevõtjate vahel. Lisaks on projekti ülesandeks kanda inventeeritud pärandkultuuri objektid avalikus kasutuses olevasse elektroonsesse GIS-andmebaasi, mis võimaldab planeerida keskkonda muutvaid ja metsamajanduslikke töid kultuuriväärtusi kahjustamata ja eksponeerida pärandkultuuriobjekte loodusturismi õpperadade osana.
Projekti algusaasta 2009 ei olnud meil Lätiga sugugi sarnane. Majanduskriis tabas lätlasi karmimalt ja projekti rahastamine algas neil pea poole aastase hilinemisega. Püüame oma kogemustega partnereid igati toetada, sest tegemist on ikkagi piiriülese koostööprojektiga, kus ainult Eesti edu keegi ei rahasta.
Eelmisel aastal jõudsime inventeerida Valga- ja Võrumaa pärandkultuuri ja see andis tööd ligi 30 inimesele. Veebruaris täieneb avalikus kasutuses olev pärandkultuuri andmebaas http://xgis.maaamet.ee/ Maa-ameti kodulehel ligi 4000 uue objektiga. Projektitrükisena ilmus kordustrükk Väikesest pärandkultuuri käsiraamatust (5000 eks), mis tänaseks on jõudnud kõigisse maaraamatukogudesse ja omavalitsustesse.
2010. aastal jätkuvad tööd Pärnumaal ja saartel. Ettevalmistamisel on Valga- ja Võrumaa maakonnaraamatud.