Tagasivaade - 90 aastat metsanduslikku haridust Eestis 02.03

Metsandusõpe Tartus
Metsanduslik kõrgharidus Eestis sai alguse 1920. aastal, kui Tartu Ülikooli Põllumajandusteaduskonnas avati metsaosakond. Ruumid töö alustamiseks puudusid metsaosakonnal 1920. aasta sügisel täiesti, kasutada sai teiste teaduskondade auditooriume. Esimesed ruumid sai metsaosakond 1921. aasta algul, sama aasta kevadel kinnitati Kastre-Peravalla metsad Tartu Ülikooli metsaosakonna õppebaasiks.

Üliõpilaste vastuvõtt metsaosakonda algas 1920. aasta sügisel. Ajavahemikul 1920 kuni 1940 astus metsaosakonda õppima 569 üliõpilast, nende hulgas ka 4 naist. Õppeaja pikkus oli 4 aastat.

Juba 1921. aasta kevadel suundusid esimesed üliõpilased Kastre-Peravalda õppepraktikale ning nii kestab see tänaseni.

1925. aasta kevadel alustati ka välipraktikumidega metsakasutuses ja metsatehnoloogias. Praktikumil tuli üles töötada raielank vastavate sortimentide valmistamisega, millele järgnes materjalide vastuvõtmine. Raiesmikul juuriti kände mitmesuguste abinõude ja võtetega. Kanalil toimus lahtine parvetamine, samuti valmistati parvi, saeveskis tuli osa võtta sealsetest töödest. Üheks tööks praktikal oli ka tõrvaajamine, milleks oli tõrvaahi jahilossi lähedal.

Huvitavaks tööks 1939. aasta metsakasutuse õppepraktikumil oli puu langetamine lõhkeainega. Haavakännu alla kaevati süvend, kuhu asetati lõhkeaine ja lõhati. Puu kerkis üles, juured rebenesid ja puu langes raiestikule.

Kahekümne õppeaasta jooksul (1920–1940) oli teoreetilise kursuse lõpetajaid 208 ehk 41% võimalike lõpetajate arvust. Vähene lõpetajate arv oli tingitud paljude üliõpilaste raskest majanduslikust olukorrast: õppemaks oli küllaltki kõrge, õppemaksust vabastati suhteliselt väheseid, stipendiumi saajaid oli üksikuid.

Veelgi halvem oli olukord diplomiga lõpetajate osas. Aastatel 1924–1944 lõpetas diplomiga 127 üliõpilast. Diplomitöö kaitsmisega lõpetajate arv oli väga väike seetõttu, et paljud läksid pärast teoreetilise kursuse lõpetamist Metsade Peavalitsusse tööle ja neilt ei nõutud ka hiljem diplomitöö kaitsmist.

Eestis 1940. aasta suvel toimunud suured muudatused avaldusid ka kõrgkooli töös. Metsaosakonnas kehtestati Leningradi Metsatehnilise Akadeemia õppeplaan, mille järgi viidi õppetöö üle kursuste süsteemile. Peatselt alanud sõda katkestas need ettevõtmised, õppetöö katkes peaaegu täielikult, uuesti suudeti metsaosakonnas õppetööd alustada 1942. aasta veebruaris.

1944. aastal sügisel jätkas metsaosakond tööd Tartu Riikliku Ülikooli põllumajandusteaduskonna koosseisus. Esimesel sõjajärgsel õppeaastal õppis metsaosakonnas 48 üliõpilast. Metsanduse ette olid kerkinud suured ülesanded – puitu vajati rohkem kui ei iial varem – taastada tuli linnad ja asulad, palju oli hävinud taluhooneid, metsata jäänud raiestikud tuli taasmetsastada.

Kerkis päevakorda iseseisva metsandusteaduskonna ellukutsumine ning 1946. aastal alustas iseseisev teaduskond tööd kahe osakonna ja 8 kateedriga. 1951. aastal läks teaduskond seoses Eesti Põllumajanduse Akadeemia moodustamisega EPA alluvusse ja alustas tööd 5 kateedriga.

Metsaosakond on aegade jooksul olnud erinevate institutsioonide alluvuses ning kandnud mitmeid erinevaid nimesid, ametlikku õppeplaani muudeti mitu korda ja õpingute kestus on olnud 4 aastast ja 4 kuust kuni 5 aasta ja 5 kuuni. Praegu saab metsandust õppida Eesti Maaülikoolis.

Metsandusõpe Tihemetsas
Ka Tihemetsas alustati metsandusõpingutega samal põhjusel kui Tartuski: metsamajanduse areng tekitas vajaduse eriharidusega metsaametnike järele, ka metsaärid vajasid hea ettevalmistusega praakereid.

Koolile sobivaid ruume otsides jäädi peatuma 1919. aastal riigistatud Voltveti mõisa häärberil. Voltveti Metsakooli tegeliku asutamise päevaks tuleb lugeda 1. maid 1925, mil kooli juhatajaks määrati Arved Reinvaldt. Koolimajaks mõeldud häärberis algas põhjalik remont, mille käigus seati majja ka vesivarustus. Kõrvalhoonena ehitati koolile saun. Soetati vajalik sisustus ja õppeabinõud. 

1925. aasta detsembris toimusid sisseastumiseksamid kaheaastase õppekursusega metsnike klassi. Vastu võeti 20 õpilast ja pärast kolmekuningapäeva, 7. jaanuaril 1926. aastal algas õppetöö. 1931 hakati koolitama ka üheaastase õppeajaga metsavahte.

Kooli taimla-puukool rajati 1926. aastal endisele mõisapõllule. Puukool täitis kooli õppebaasi funktsioone ja varustas istutusmaterjaliga ümbruskonna elanikke. Liikide arv Tihemetsa dendrokogudes oli 1939. aastal 188, esindades 35 sugukonda ja 80 perekonda. 1941 oli puu- ja põõsaliikide arv juba 260.

1939. aastal sai Voltveti Metsakoolist kolmeaastase õppeajaga Tihemetsa Metsatehnikum. Samal aastal algas ka peahoone ümberehitamine: ehitati juurde kolmas korrus klassiruumideks ja kolmekorruseline tiibhoone koolitöötajatele korteriteks.

1943. aastaks oli Tihemetsa lõpetanud 146 metsnikku ja 337 metsavahti. 1943. aastal mobiliseeriti enamik õpilasi Saksa sõjaväkke ja koolimajast sai sõjaväehaigla. 

1. oktoobril 1944. aastal taastati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määruse alusel Tihemetsa Metsatehniline Tehnikum kahe osakonnaga (metsamajandus ja metsatööstus), mis järgmisel aastal allutati otse Moskvale. 1946. aastast algas umbkeelsete direktorite ajastu. 1950-ndatel algas õpilaste värbamine ka Venemaalt, peamiselt Pihkva ja Novgorodi oblastist ning Eesti gruppide kõrval moodustati vene õppegrupid. Aastatel 1945–1956 lõpetas metsamajanduse osakonna 31 metsavahti, 160 metsatehnikut ja 54 metsataksaatorit.

Eesti metsamajandus oli Eesti Vabariigi ajal ja sõjajärgsetel aastatel Tihemetsa kasvandike kujundada. Nad töötasid metsavahtide, metsnike ja metsaülematena. Aastatel 1949–1963 lõpetas metsatööstuse osakonna 340 tehniktehnoloogi ja 229 tehnikmehaanikut. Nad töötasid metsapunktides meistritena, tehniliste juhatajatena ja juhatajatena ning metsatööstuskeskustes rea- ja peainseneridena.

Seoses Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi ületoomisega Tihemetsa, reorganiseeriti metsatehnikum 1959. aastal põllumajandustehnikumiks. Viimane metsatööstuse lend lõpetas 1963. aastal. 

Vastuvõtt metsatööstuse erialadele Tihemetsas lõpetati, metsandusõpe taastati 1995. aastal. Praegu õpetab metsandust Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti Koolituskeskus.

Metsandusõpe Luual
Koolidest noorim on Luual asuv metsanduskool. Sellegi kooli loomise ajendiks sai nõudlus väljaõppinud kaadri järele. Seoses metsamajanduse ministeeriumi ja enam kui 50 uue metskonna moodustamisega kerkis Eestis 1947. aastal päevakorda metsamajanduslike töötajate nappus. Puudus oli abimetsaülematest, metsnikest ja metsavahtidest. 1948. aasta kevadel otsustas metsamajanduse ministeerium asutada kaheaastase õppeajaga metsakooli. Kooli asukohaks sobis spetsiaalse komisjoni arvates Luua mõis, kuna seal oli olemas õppehooneks sobiv mõis kõrvalhoonetega, liigirikas park ja suur ning mitmekesise puistuga metsamassiiv. Septembris 1948 avatigi 2-aastase õppeajaga metsakool 60 õpilasele. Kooli nimi tuletati kohaliku valla nimest – Kuremaa Metsakool. Ajavahemikul 1948–-1955 lõpetas kooli 6 lendu, kokku 256 lõpetajaga. Lõpetanud said noorem-metsakasvataja kutse ja nad suunati vastavalt võimetele tööle metsavahist metsaülemani . Lisaks 2-aastase õppeajaga metsakasvatajate koolitamisele toimusid Luual aastatel 1948–1953 6-kuulised metsanduslikud kursused, kus osales 522 inimest.

Aastatel 1949–1955 tehti metsakooli juures õpilaste abiga mitmesuguseid ehitustöid: mõisa häärber ehitati kahekorruseliseks, mõisa kuivatist sai klubi, valitsejamaja ehitati ümber kahekorruseliseks ühiselamuks jne. Aastal 1953 alustati ka dendropargi rajamist, mis praeguseks on koos Luua puukooliga tuntud oma liigirohkuse ja ilusate okaspuuvormide poolest.

1. novembril 1954. aastal alustas Luual tegevust 1-aastane metsakool, mis koolitas kuni 1963. aastani metsamajanduse meistreid (kokku 343 lõpetajat) ning järgnevatel aastatel metsavahte (kokku 373 lõpetajat). Samal ajal tehti ettevalmistusi ka kõrgema taseme metsandushariduse andmiseks. Aastal 1956 avati metsakooli kõrval ka tehnikum. Hiljem koolid ühinesid.

Tolleaegse haridus- ja majanduspoliitika kohaselt hakati 1960-ndate keskel moodustama põllumajandustehnikumide baasil sovhoostehnikume. Ka Luual otsustati kujundada majand, mille moodustasid tehnikum koos sovhoosi, metskonna ja puukooliga. Kool allutati Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudile. Instituudi juhtkond oli põhiliselt huvitatud põllumajanduse ja loomakasvatuse edendamisest ning nii nihkus paigast praktikakorralduse raskuspunkt – töökäsi vajati põldudel. Aastal 1985 eraldati tehnikum Loomaksavatuse Instituudi alluvusest ja 1990-ndate algusest on Luual taas pearõhk metsanduslike oskuste omandamisel.

Oma eksisteerimisaja jooksul on metsakool kandnud väga erinevaid nimesid, mis sageli tulenesid kas rajooni, asula või külanõukogu nimest või alluvussuhtest. Praegu kannab kool Luua Metsanduskooli nime.