Ametid metsas: loodusvaht – RMK visiitkaart 24/7 20.07

Loodusvahi ülesandeks on kontrollida puhkeala- ja loodushoiuobjektide hooldust ja tagada objektide heakord. Selleks on talle abiks lepingulised partnerid. Nii kogu RMK, kui ka loodusvahtide jaoks on alates sellest kevadest uuena lisandunud külastuskorraldus rahvusparkides ja looduskaitsealadel. Koos puhkeala juhatajaga kavandatakse koormustaluvustestide ja külastajauuringute tulemuste järgi töid ja objektide varustust uueks hooajaks. Lisaks võtab loodusvaht osa looduskeskuse ning puhkeala ürituste ja loodushariduslike programmide ettevalmistamisest ning läbiviimisest.

Loodusvaht teab, kus rahvas liigub

Hooajal on sellest infost palju abi teabepunktide töötajatel, kellega loodusvaht igapäevaselt sidet peab. See aitab jaotada külastuskoormust ning inimesed ei pea sõitma ringi, otsides vaba telkimis- või lõkkekohta ning koormus loodusele on ühtlasem.

Loodusvahi amet eeldab palju liikumist. Peipsi põhjaranniku puhkeala laiub Kauksist Sinimägedeni ja Sinimägedest Rakvereni. Kokku on alal ametis kolm loodusvahti. Aladel liikudes täib loodusvaht regulaarselt seirekaarte. Iga objekti kohta märgitakse selle seisukord, hinnanguline külastajate arv, infomaterjalide olemasolu, lõkkepuudega varustatus ja muud tähelepanekud. Kui tuleb korjata prügi, siis ka selle kogus. Hooajal (kevadest sügiseni) on objektidel ametis hooldajad ning prügi koristamine on nende ülesanne. Erandiks on mõned väiksemad objektid, kus kogu töö teeb aastaringi loodusvaht. Väiksemaid meistrimehe tööd nagu lahtine laud infotahvlil, teeb loodusvaht enamasti ise. Kirves, saag, akutrell, labidas ja reha peavad alati kaasas olema.

Ühtviisi hästi peab oskama kasutada nii GPS-i kui kirvest

Esimene on abiks puhkeala objektide koordinaatide määramisel. Koordinaadid koos teabega objekti varustatuse ja võimaluste kohta kantakse kaardile RMK GIS süsteemi, kust see on nähtav kõigile, kes seda infot oma tööks vajavad. GPS koordinaadid on vajalikud ka rikkumiste teadaandmisel operatiivteenistustele (loodusvahil endal kedagi karistada õigust ei ole).

Loodusvaht teeb koostööd nii Keskkonnaameti, politsei, keskkonna-järelvalveasutuste kui kohalike omavalitsustega. Kui suvisel kuivaperioodidel otsustab mõni vald metsamineku keelata, paneb loodusvaht üles vastavasisulised märgid sissesõitudele, et teadvustada metsamineku keeldu ka puhkajatele.Tulekahju korral tuleb loodusvahil lisaks päästeteenistuse kutsumisel teha ka esmane kustutamine.

Loodusvahi töö ei tunne ajapiire – valmis tuleb olla ka õhtuti ja nädalavahetustel

„Kui suvisel laupäevahommikul näitab kraadiklaas +25C ja vesi soe, ärkad, hingad korra sisse ja lähed vaatad, mis aladel öö jooksul tehtud,“ iseloomustab Andres Allikas oma tavalist kõrghooaja tööpäeva.

Emotsioone on kahesuguseid. Harvad pole juhused, kus telkimisalal puhkavatel inimestel on kaasas rehad, prügikotid ning alal on kõik korras. Koorest paljaks sõidetud puud puhkeobjektidele viivate teede ääres, lõhutud varustus ja metsa alla maha jäetud prügi on aga need, mis loodusvahile tuska valmistavad.

Inimesed on üldjuhul siiski arusaajad ja mõistvad, kui just ei ole tegemist alkoholi kuritarvitanud inimesega. „Sõnelusi tuleb ikka ette ja millegipärast enamasti õrnema soo esindajatega, aga alati on leitud rahumeelne lahendus,“ kinnitab Andre Allikas. „Tuleb ise rahulikuks jääda, see paneb inimesed paremini kuulama ja korraldusi täitma,“ on ta veendunud.

Andre paneb puhkealade külastajatele südamele lihtsaid asju. „Kui sa jõuad poest ostetud kraamiga metsa tulla, siis jõua ka tühjad pakendid metsast ära viia. Kui tahad tulla järgmisel aastal samale kohale, siis ära riku inventari ja suhtu keskkonda säästvalt,“ meenutab Andre Allikas elementaarseid tõdesid.