Viljandimaa metskond 

ÜLDINFO
Viljandimaa metskonna üldpindala on 65 825 ha ja metsamaa moodustab sellest 87%. Täpsema ülevaate metskonna maakasutusest annab Tabel 1. Viljandimaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Abja, Halliste, Helme, Karksi, Kolga-Jaani, Kõo, Kõpu, Paistu, Pärsti, Saarde, Saarepeedi, Suure-Jaani, Tarvastu ja Viiratsi vallas. Viljandimaal elab 2008. aasta andmetel 54 537 inimest.

LOODUSLIKUD TINGIMUSED
Suur osa Viljandimaast paikneb Sakala kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud, neist tuntuimad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode ala, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. Viljandimaa kõrgeim punkt merepinnast on Rutu mägi (146 m). Viljandimaa eripäraseid soomaastikke kaitstakse kahel suuremal kaitsealal – Soomaa rahvuspargis (370 km²) ja Alam-Pedja looduskaitsealal, mis kuulub Eesti suurimate hulka. Viljandimaa on järverikas maa, üle 10 ha suuruseid järvi on maakonnas 13, nendest suurimad on Tartu-, Viljandi- ja Viljandimaa piiril asuv Võrtsjärv (26 901 ha), Veisjärv (481 ha) ja Õisu järv (193,7 ha). Vooluveekogudest läbivad Viljandimaad pikimatena Põltsamaa jõgi (150 km), Emajõgi (139 km) ja Pedja jõgi (137 km). Viljandimaa aastane sademete hulk on 733 mm.

LOODUSVÄÄRTUSED
Viljandimaa metskonna metsamaa pindalast 13% moodustavad rangelt kaitstavad ja 17% majandamispiirangutega metsad (Tabel 2). Vääriselupaigad moodustavad metskonna metsamaa pindalast 1,7% ehk 957 ha. Metskonna maadel on registreeritud 9 I kategooriasse ja 24 II kategooriasse kuuluvat kaitsealust liiki. Täpsem ülevaade metskonna maadel esinevate kaitsealuste liikide kohta on esitatud Tabelis 3.

Viljandimaa metskonna maadel asub arvukalt metsameeste meelest huvipakkuvaid pärandkultuuriobjekte, mis läbi aegade üles on tähendatud. Nende kohta leiab infot Tabelist 4.

METSARESSURSS
Viljandimaa metskonnas on levikult esikohal palumetsad (23%), pindalalt teisel kohal on soovikumetsad (21%). Puuliikidest on peaaegu võrdselt esindatud mänd ja kask, veidi vähem esineb kuuske. Täpsem info metskonna metsade jagunemisest kasvukohatüübi ja peapuuliigi järgi on toodud Tabelis 5.

RAIED
Viljandimaa metskonna uuendusraiete nimekirjas on toodud majanduspiirangutega ja majanduspiiranguteta metsas  raieks kavandatud metsaosade loetelu, mille hulgast on võimalik teha raiekohtade valik. Raienimekirjas on raiekoha kohta esitatud detailsed andmed, nagu eraldise pindala, peapuuliik, vanus, boniteet, kasvukohatüüp, puistu täius ja koosseis, raiutav tagavara.

Viljandimaa metskonna 2012. aasta uuendusraiete nimekiri on toodud Tabelis 6. Soovitud asukoha võib leida kaardil, suurendades metsaregistri kaardiaknas huvipakkuvat piirkonda, või sisestades metsaregistrisse kvartali numbri, mida soovitakse kaardil näha. Metsaregistrit saab kasutada aadressil http://register.metsad.ee/avalik/.

METSAUUENDUS
Viljandimaa metskonnas istutati 2011. aastal metsa kokku 403,14 hektaril. Istutus moodustas 389,29 ha ja külv 7,16 ha. Kõige enam istutati kuuske – 278,97 ha, mändi istutati 107,51 ha ja kaske 2,81 ha. Looduslikule uuenemisele kaasaaitamine istutusega 6,69 ha.

METSAKUIVENDUSSÜSTEEMIDE JA METSATEEDE EHITUS NING REKONSTRUEERIMINE
Viljandimaa metskonna territooriumil on 2012. aastal ehitamisel või projekteerimisel üksteist metsaparandusobjekti. Metsaparandusobjektide asukoht ja tegevusega haaratud kvartalid on esitatud Tabelis 7. Objekti asukohta on võimalik leida, sisestades tegevustest haaratud kvartali koodi metsaregistri otsingusse http://register.metsad.ee/avalik/.