Vändra metskond 

ÜLDINFO
Vändra metskonna üldpindala on 99 253 ha ja metsamaa moodustab sellest 56%. Metskonna maakasutusest annab täpsema ülevaate Tabel 1. Vändra metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Are, Audru, Halinga, Kaisma, Kihnu, Koonga, Lavassaare, Paikuse, Saarde, Sauga, Surju, Tori, Tõstamaa, Varbla ja Vändra vallas.

LOODUSLIKUD TINGIMUSED
Vändra metskonna territoorium jaguneb Lääne-Eesti madaliku ja Soomaa maastikurajooni vahel. Lääne-Eesti madaliku maastiku eripäraks on väga mitmekesiste rannatüüpide esinemine rannavööndis ja Soomaale on loomulikult iseloomulikud jääpaisjärves ladestunud setetest moodustunud märjad tasandikud ning sood. Vändra metskonna piiridesse jääb arvukalt soid, neist olulisematena võib ära nimetada Võlla, Tõhela, Lindi, Lihula-Lavassaare, Mustraba, Kikepera jt. Aastane keskmine sademete hulk on 735 mm. Maastikku ilmestavad jõed – Pärnu, Audru, Uruste, Sauga. Suurematest järvedest väärivad nimetamist Tõhela ja Ermistu järv.

LOODUSVÄÄRTUSED
Metskond jääb Vahe-Eesti metsavööndi edelaossa ja siin leidub palju eriilmelisi ning liigirikkaid metsaalasid. Siin paiknevad mitmed kaitsealad, mis on moodustatud eelkõige rabade seisundi kaitseks: Nätsi-Võlla, Taarikõnnu ja Avaste looduskaitseala ning Soomaa rahvuspark.

Vändra metskonna metsamaa pindalast 18 % moodustavad rangelt kaitstavad ja 16% majandamispiirangutega metsad (Tabel 2). Vääriselupaigad moodustavad metskonna metsamaa pindalast 1,4% ehk 795 ha. Metskonna maadel on registreeritud 5 I kategooriasse ja 22 II kategooriasse kuuluvat kaitsealust liiki. Täpsem ülevaade metskonna maadel esinevate kaitsealuste liikide kohta on esitatud Tabelis 3.

Vändra metskonna maadel asub arvukalt metsameeste meelest huvipakkuvaid pärandkultuuriobjekte, mis läbi aegade üles on tähendatud. Nende kohta leiab infot Tabelist 4.

METSARESSURSS
Vändra metskonna metsadest levinuimad on soovikumetsad (30%), pindalalt teisel kohal on palumetsad (23%). Puuliikidest on pindalalt suurima osakaaluga kask, järgnevad mänd ja kuusk. Täpsem info metskonna metsade jagunemisest kasvukohatüübi ja peapuuliigi järgi on toodud Tabelis 5.

RAIED
Vändra metskonna uuendusraiete nimekirjas on toodud majanduspiirangutega ja majanduspiiranguteta metsas raieks kavandatud metsaosade loetelu, mille hulgast on võimalik teha raiekohtade valik. Raienimekirjas on raiekoha kohta esitatud detailsed andmed, nagu eraldise pindala, peapuuliik, vanus, boniteet, kasvukohatüüp, puistu täius ja koosseis, raiutav tagavara.

Vändra metskonna 2012. aasta uuendusraiete nimekiri on toodud Tabelis 6. Soovitud asukoha võib leida kaardil, suurendades metsaregistri kaardiaknas huvipakkuvat piirkonda, või sisestades metsaregistrisse kvartali numbri, mida soovitakse kaardil näha. Metsaregistrit saab kasutada aadressil http://register.metsad.ee/avalik/.

METSAUUENDUS
Vändra metskonnas istutati 2011. aastal metsa kokku 471,15 hektaril. Istutus moodustas 446,94 ha ja külv 8,76 ha. Kõige enam istutati kuuske – 294,14 ha, mändi istutati 124,18 ha ja kaske istutati 27,49 ha. Looduslikule uuenemisele kaasaaitamine istutamisega 15,45 ha.

METSAKUIVENDUSSÜSTEEMIDE JA METSATEEDE EHITUS NING REKONSTRUEERIMINE
Vändra metskonna territooriumil on 2012. aasta projekteerimisel või ehitamisel kaheksa metsaparandusobjekti. Metsaparandusobjektide asukoht ja tegevusega haaratud kvartalid on esitatud Tabelis 7. Objekti asukohta on võimalik leida, sisestades tegevustest haaratud kvartali koodi metsaregistri otsingusse http://register.metsad.ee/avalik/.