Tartumaa metskond 

ÜLDINFO
Tartumaa metskonna üldpindala on 76 938 ha ja metsamaa moodustab sellest 75%. Tartumaa metskonna maakasutusest annab täpsema ülevaate Tabel 1. Tartumaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Alatskivi, Haaslava, Kambja, Konguta, Laeva, Luunja, Meeksi, Mäksa, Nõo, Peipsiääre, Piirissaare, Puhja, Rannu, Rõngu, Tabivere, Tartu, Tähtvere, Vara, Võnnu ja Ülenurme vallas ning Elva linnas. Tartumaal elab 2007. aasta andmetel 147 800 inimest.

LOODUSLIKUD TINGIMUSED
Maakonna suurim ulatus põhjast lõunasse on 51 km, idast läände 81 km ning kõige kaugemate punktide vahe kirdest edelasse ligikaudu 90 km ja loodest kagusse ligikaudu 85 km. Tartu linnast kõige kaugem maakonna punkt on Piirissaar – Peipsi järve ainuke asustatud saar. Võrreldes Eestimaa mitmete teiste piirkondadega on Tartumaal suhteliselt palju erinevaid maastikke. Siin on nii kuplilisi kui tasaseid alasid, palju on ka märgalasid (veerand maakonna territooriumist on soode all). Suurima osa Tartumaast moodustab siiski Kagu-Eesti lavamaa. See on suhteliselt tasane lainjas ala, mida liigestavad rohked ürgorud.

Tartu maakond asub kahe Eesti suurima järve – Peipsi ja Võrtsjärve vahel. Järvi ühendab maakonna üks sümboleist – Emajõgi, mis on Eesti ainus täies pikkuses laevatatav jõgi. Tartumaa veekogud kuuluvad Peipsi-Pihkva järve vesikonda, mis on Eesti suurim. Tartu maakonnas on üle 400 vooluveekogu ja 99 looduslikku ning pais- või tehisjärve. Tartumaa jääb Peipsi järve kaldale, mis oma 3555 km² pindalaga on Euroopa looduslike järvede hulgas suuruselt viiendal kohal. 

LOODUSVÄÄRTUSED
Tartumaa rikkuseks on väärtuslikud rikkumata veerežiimiga maastikud, nagu näiteks Alam-Pedja looduskaitseala, mis kuulub Eesti suurimate hulka ja Emajõe suursoo, mis on Eesti suurim deltasoostik ning pakub sobivat elupaika ka merikotkale. Märkimist väärib ka Järvselja looduskaitseala, mis on moodustatud põlismetsakoosluste kaitseks ning kus leidub hulgaliselt nii I kui ka II kategooria kaitsealuseid liike.

Suurematest kaitsealadest väärivad nimetamist veel Vooremaa maastikukaitseala, Kääpa ja Keeri-Karijärve looduskaitseala. Enamus Tartumaal esinevatest haruldastest taimeliikidest on oma levila piirialadel (sinine kopsurohi, pehme koertubakas, ahtaleheline kareputk, mägipiimputk, kobarpeal, püsiksannikal ja alssosjal). Tartumaal on ka kiirja ruse, vahelmise lõokannuse, püramidaalse haguheina, villase katkujuure, paskheina ja emaputke elujõulisi populatsioone, mis Eestis tervikuna on väga haruldased.

Tartumaa metskonna metsamaa pindalast 20% moodustavad rangelt kaitstavad ja 9% majandamispiirangutega metsad (Tabel 2). Vääriselupaigad moodustavad metskonna metsamaa pindalast 0,9% ehk 473 ha. Metskonna maadel on registreeritud 12 I kategooriasse ja 44 II kategooriasse kuuluvat kaitsealust liiki. Täpsem ülevaade metskonna maadel esinevate kaitsealuste liikide kohta on esitatud Tabelis 3.

Tartumaa metskonna maadel asub arvukalt metsameeste meelest huvipakkuvaid pärandkultuuriobjekte, mis läbi aegade üles on tähendatud. Nende kohta leiab infot Tabelist 4.

METSARESSURSS
Tartumaa metskonnas on peaaegu võrdselt esindatud salumetsad (21%) ja palumetsad (20%). Puuliikidest on ülekaalukalt esikohal kask, teisel kohal on mänd. Täpsem info metsade jagunemisest kasvukohatüübi ja peapuuliigi järgi on toodud Tabelis 5.

RAIED
Tartumaa metskonna uuendusraiete nimekirjas on toodud majanduspiirangutega ja majanduspiiranguteta metsas raieks kavandatud metsaosade loetelu, mille hulgast on võimalik teha raiekohtade valik. Raienimekirjas on raiekoha kohta esitatud detailsed andmed, nagu eraldise pindala, peapuuliik, vanus, boniteet, kasvukohatüüp, puistu täius ja koosseis, raiutav tagavara.

Tartumaa metskonna 2012. aasta uuendusraiete nimekiri on toodud Tabelis 6. Soovitud asukoha võib leida kaardil, suurendades metsaregistri kaardiaknas huvipakkuvat piirkonda, või sisestades metsaregistrisse kvartali numbri, mida soovitakse kaardil näha. Metsaregistrit saab kasutada aadressil http://register.metsad.ee/avalik/.

METSAUUENDUS
Tartumaa metskonnas uuendati 2011. aastal metsa kokku 247,15 hektaril. Sellest istutus moodustas 219,88 ha ja külv 22,48 ha. Kõige enam istutati kuuske – 175,74 ha, mändi istutati 43,11 ha ja kaske istutati 1,03 ha. Loodusliku uuenemise kaasaaitamine istutamisega 4,78 ha.

METSAKUIVENDUSSÜSTEEMIDE JA METSATEEDE EHITUS NING REKONSTRUEERIMINE
Tartumaa metskonna territooriumil on 2012. aastal ehitamisel või projekteerimisel viis metsaparandusobjekti. Metsaparandusobjektide loetelu ning tegevusega haaratud kvartalid on esitatud Tabelis 7. Objekti asukohta on võimalik leida, sisestades tegevustest haaratud kvartali koodi metsaregistri otsingusse http://register.metsad.ee/avalik/.