Raplamaa metskond

ÜLDINFO
Raplamaa metskonna üldpindala on 68 556 ha ja metsamaa moodustab sellest 70%.
Täpsema ülevaate Raplamaa metskonna maakasutusest annab Tabel 1. Raplamaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Juuru, Järvakandi, Kaiu, Kehtna, Kernu, Kohila, Käru, Märjamaa, Raikküla, Rapla ja Vigala vallas. Raplamaal elab 2007. aasta andmetel 36 743 inimest.

LOODUSLIKUD TINGIMUSED
Maastikuliselt jaguneb Raplamaa nelja maastikurajooni vahel, asudes Põhja-Eesti Lavamaal, Lääne-Eesti madalikul, Kõrvemaal ja Pärnu madalikul. Raplamaa loodust iseloomustavad suured sooalad ja tihedad metsad. Metsad katavad ligi pool, sood ja soostunud alad aga umbes kolmandikku maakonnast.

Raplamaa põhja- ja keskosas leidub viljakaid põlde ja suuri karstialasid. Raplamaa mullastik varieerub rähksetest liivsavimuldadest leostunud ja leetjate liivsavimuldadest raba-, madal- ja siirdesoomuldadeni. Tasandikulist maastikku liigendavad moldorgudes voolavad jõed ja loometsadega kaetud paekünnised ning nendega vaheldumisi esinevad märjemad alad.

Raplamaad läbivad pikimad jõed on Kasari, Keila, Vigala, Sauga ja Velise jõgi. Järvi on Raplamaal napilt, kokku 29. Neist kolme pindala on enam kui 10 ha: Järlepa järv (45 ha), Loosalu järv (35) ja Kadja järv (10 ha), ülejäänute pindala jääb enamasti alla 4 ha.

LOODUSVÄÄRTUSED
Raplamaa metskonna idaosa jääb Vahe-Eesti metsavööndisse (maakonna metsasus on 56%). Siin leidub palju rabasid ja suuremad kaitsealad on moodustatud eelkõige rabade seisundi kaitseks (Tõrasoo, Mahtra ja Linnuraba looduskaitseala ning Kõnnumaa, Aela ja Jalase maastikukaitseala).

Raplamaa metskonna metsamaa pindalast 13% moodustavad rangelt kaitstavad ja 24% majandamispiirangutega metsad (Tabel 2). Vääriselupaigad moodustavad metskonna metsamaa pindalast 1,3% ehk 602 ha. Metskonna maadel on registreeritud 4 I kategooriasse ja 37 II kategooriasse kuuluvat kaitsealust liiki. Täpsem ülevaade metskonna maadel esinevate kaitsealuste liikide kohta on esitatud Tabelis 3.

Raplamaa viidi 2006. aastal läbi põhjalik pärandkultuuriobjektide inventuur, mille tulemusena pandi kirja enam kui 1400 huvitavat ja piirkonnale iseloomulikku pärandkultuuri objekti. Tähelepanuväärsemad neist on koondatud raamatusse "Raplamaa pärandkultuurist" (ISBN 978-9985-830-80-2) ning endale huvipakkuvaid metskonna territooriumil asuvaid pärandkultuuriobjekte saab otsida Maaameti kaardirakendusest http://xgis.maaamet.ee/.

METSARESSURSS
Raplamaa metskonnas on ülekaalus soovikumetsad (26%), teine levinum tüübirühm on palumetsad (17%). Puuliikidest on levinuim mänd, teisel kohal on kask. Täpsem info metskonna metsade jagunemisest kasvukohatüübi ja peapuuliigi järgi on toodud Tabelis 4.

RAIED
Raplamaa metskonna uuendusraiete nimekirjas on toodud majanduspiirangutega ja majanduspiiranguteta metsas raieks kavandatud metsaosade loetelu, mille hulgast on võimalik teha raiekohtade valik. Raienimekirjas on raiekoha kohta esitatud detailsed andmed, nagu eraldise pindala, peapuuliik, vanus, boniteet, kasvukohatüüp, puistu täius ja koosseis, raiutav tagavara.

Raplamaa metskonna 2012. a uuendusraiete nimekiri on toodud Tabelis 5. Soovitud asukoha võib leida kaardil, suurendades metsaregistri kaardiaknas huvipakkuvat piirkonda, või sisestades metsaregistrisse kvartali numbri, mida soovitakse kaardil näha. Metsaregistrit saab kasutada aadressil http://register.metsad.ee/avalik/.

METSAUUENDUS
Raplamaa metskonnas uuendati 2011. aastal metsa kokku 182,19 hektaril. Sellest istutus moodustas 5,10 ha. Kõige enam  istutati kuuske – 86,45 ha, mändi istutati 85,30 ha ja kaske 5,34 ha. Looduslikule uuenemisele kaasaaitamine istutamisega 5,10 ha.

METSAKUIVENDUSSÜSTEEMIDE JA METSATEEDE EHITUS NING REKONSTRUEERIMINE
Raplamaa metskonna territooriumil on 2012. aastal ehitamisel ja projekteerimisel seitse metsaparandusobjekti. Metsaparandusobjektide loetelu ning tegevusega haaratud kvartalid on esitatud Tabelis 7. Objekti asukohta on võimalik leida, sisestades tegevustest haaratud kvartali koodi metsaregistri otsingusse http://register.metsad.ee/avalik/.