ÜLDINFO
Lääne-Virumaa metskonna üldpindala on 88 997 ha ja metsamaa moodustab sellest 85%. Metskonna maakasutusest annab ülevaate Tabel 1. Lääne-Virumaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Haljala, Kadrina, Laekvere, Rakke, Rakvere, Rägavere, Sõmeru, Tamsalu, Tapa, Vihula, Vinni, Viru-Nigula ja Väike-Maarja vallas. Lääne-Virumaal elab 2007. aasta andmetel 67 423  inimest.

LOODUSLIKUD TINGIMUSED
Lääne-Virumaa kuulub kahte maastikurajooni: Põhja-Eesti rannikumadalikku ja Pandivere kõrgustikku. Põhja-Eesti rannikumadalik ääristab Soome lahte, ulatudes poolsaarte kohal paarikümne kilomeetri laiuseni, aga ahenedes kohati kitsaks rannaribaks. Pandivere on Eesti suurima infiltratsiooniga piirkond ning seal praktiliselt puuduvad vooluveekogud ja sood.

Lääne-Virumaalt alguse saavate või seda läbivate vooluveekogudena väärivad nimetamist Kunda, Loobu, Põltsamaa, Pedja jõgi ja Valgejõgi. Järvi või väiksemaid veesilmi on maakonnas kokku 65, neist üheksal on veepeegli pindala üle 10 ha, ülejäänud 55 on pindalaga alla 10 ha. Lääne-Virumaa suurimad järved on Ohepalu Suurjärv (68 ha) ja Käsmu järv (43 ha).

LOODUSVÄÄRTUSED
Lääne-Virumaal leidub ulatuslikke metsaalasid eelkõige maakonna lõunaosas. Maakonna metsasus (48%) on põllumajandusmaastike hulga tõttu mõnevõrra väiksem Eesti keskmisest. Suuremad metsakaitsealad on Lahemaa rahvuspark, Tudusoo ja Ohepalu looduskaitseala ning Neeruti maastikukaitseala.

Lääne-Virumaa metskonna metsamaa pindalast 20% moodustavad rangelt kaitstavad ja 18% majandamispiirangutega metsad (Tabel 2). Vääriselupaigad moodustavad metskonna metsamaa pindalast ligi 2% ehk 1 415 ha. Metskonna maadel on registreeritud 10 I kategooriasse ja 44 II kategooriasse kuuluvat kaitsealust liiki. Täpsem ülevaade metskonna maadel asuvate kaitsealuste liikide kohta on esitatud Tabelis 3.

Lääne-Virumaa metskonna maadel viidi 2009. aastal läbi põhjalik pärandkultuuriobjektide inventuur,  mille tulemusena pandi kirja enam kui 2700 huvitavat ja piirkonnale iseloomulikku pärandkultuuri objekti. Tähelepanuväärsemad neist on koondatud raamatusse "Lääne-Virumaa pärandkultuurist", mis ilmub 2010 aastal ning omale huvipakkuvaid metskonna territooriumil asuvaid pärandkultuuriobjekte saab otsida Maa-ameti kaardirakendusest aadressil http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. 

METSARESSURSS
Lääne-Virumaa metskonnas domineerivad palu- ja laanemetsade tüübirühma metsad. Puuliikidest on levinuim mänd, teisel kohal on kask. Täpsem info metskonna metsade jagunemisest kasvukohatüübi ja peapuuliigi järgi on toodud Tabelis 4.

RAIED
Lääne-Virumaa metskonna uuendusraiete nimekirjas on toodud majanduspiirangutega ja majanduspiiranguteta metsas raieks kavandatud metsaosade loetelu, mille hulgast on võimalik teha raiekohtade valik. Raienimekirjas on raiekoha kohta esitatud detailsed andmed, nagu eraldise pindala, peapuuliik, vanus, boniteet, kasvukohatüüp, puistu täius ja koosseis, raiutav tagavara.

Lääne-Virumaa metskonna 2012. aasta uuendusraiete nimekiri on toodud Tabelis 5. Soovitud asukoha võib leida kaardil, suurendades metsaregistri kaardiaknas huvipakkuvat piirkonda, või sisestades metsaregistrisse kvartali numbri, mida soovitakse kaardil näha. Metsaregistrit saab kasutada aadressil http://register.metsad.ee/avalik/.

METSAUUENDUS
Lääne-Virumaa metskonnas uuendati 2011. aastal metsa kokku 543,69 hektaril. Sellest istutus moodustas 523,90 ha ja külv 19,79 ha. Kõige enam istutati kuuske – 391,15 ha, mändi istutati 103,65 ha, kaske istutati 25,82 ha.

METSAKUIVENDUSSÜSTEEMIDE JA METSATEEDE EHITUS NING REKONSTRUEERIMINE
Lääne-Virumaa metskonna territooriumil on 2012. aastal ehitamisel ja projekteerimisel viis metsaparandusobjekti. Metsaparandusobjektide loetelu ning tegevusega haaratud kvartalid on Tabelis 7. Objekti asukohta on võimalik leida, trükkides tegevustest haaratud kvartali metsaregistri otsingusse http://register.metsad.ee/avalik/.